Uudised

Karuhuviliste hulgas on segadust tekitanud Alutaguse vaatlusplatsi üks pea igaõhtune külaline, karuema nelja kutsikaga. Väidetavalt on üks kutsikas teistest tunduvalt suurem. Tegelikult pole siin midagi enneolematut. Karud saavad järglasi üle aasta. Kui karujõmpsikad pooleteise aasta vanuselt maikuus ema juurest ära tulevad, siis otsivad nad seltsi. Vahel juhtub, et liitutakse mõne talvel väikesed kutsikad sünnitanud emakaruga. Karu-teismelisest karubeebidele ohtu ei ole, pigem on ta karumammale abiks, mängib jõnglastega ja aitab silma peal hoida. Nii juhtubki, et karuemand liigub ringi, sabas erineva vanusega kutsikad. Tihti on „võõraslaps“ ja ema sugulased, aga ei pruugi. Ilmselt ongi meie vaatlusonni juurde sattunud üks selline sõbralik perekond.

Sügis saabub hooga ja koos sellega ka tihedam seminaride hooaeg.
Korraliku seminari juurde kuulub ka aktiivne meeskonnamäng.

On tekkinud küsimusi, et mis saab, kui õue planeeritud meeskonnamängu ajal sajab vihma?  Vastus on, et vihm ei sega seiklust!

Sel sügisel käib Alutaguse karuvaatlusplatsil väga aktiivne loomade tegutsemine. Karud külastavad platsi igal õhtul, lisaks kährikud, rebased ja linnud.

Kutsume Alutaguse karuvaatlusonni, sest karu nägemise võimalus on praegu väga hea, aga hind on madalhooaja oma.

Müüa kahekohaline süst Argo, hind 700 eur. Lisainfot küsi Triinult tel. 5555 8755 või triin@360.ee

Kohe peale Pakri aerutajate kokkutulekut toimus Soomaal BCU Coach Level 1 koolitus. Koolitajateks olid Tom Thomas ja Kim Bull. Koolitust olid saamas 10 inimest- enamus meist eestased, kuid ka kaks lätlast. 360 KRAADI tiimist osales koolitusel Toomas ja Triin. Koolitus toimus nii klassiruumis kui vees/ veel.

Juuli lõpus toimus Pikasillas Valgamaa Noorte Suvekool, kus 360 KRAADI tiim erinevate tegevustega oma panuse andis. Noori osales üritusel 110 ja nad olid pärit erinevatest Valgamaa valdadest. Suvekool kestis kokku 3 päeva.

Osalesin kokkutulekul esimest korda. Juba reede päeval, kui Tallinnas ringi sebisin hakkas silma tavalisest rohkem süsta omanikke, kes paadid katusel autoga mööda vurasid. Päris kodune tunne oli neid nii palju näha.

Õhtupoolikul hakkasime koos Kessu ja Eva- Mariaga Kurkse poole suunduma. Laadisime omale paadid ja nodi autosse ja sõit läks lahti.

Meie Pakri kajakimatka esimene peatus oli Uues sadamas Väikse- Pakri Suurküla all. Sadamas tervitas meid sinine traktor ja vana Rootsi jalgratas.

Kui supp söödud läksime küla uudistama. Esimesena hakkas meile silma vanad meremiinud ja  õppepommid aasal. Kohe nägime ka tuulegeneraatorit ning esimesi  ehitisi. Järgmiste majade juures silkas meile vastu umbes 3 taksikoera, üks eriti paks ja suurte nisadega.  Kõige paksem koer tegi kõige ähvardavamat häält. Nägime ka perenaist, kes oli meile lahkelt nõus Suurküla elu- olu jutustama.

Tänavusuvise esimese ja tõenäoliselt ainsa avaliku laskumise tuletornist kõigile soovijatele korraldame järgmisel nädalavahetusel Ristnas.