Traditsioonilised talgud Hiiumaa laidudel

Meie iga-aastased talgud Hiiumaa laidudel toimusid sel aastal 26-29. augustil. Varem tegime tööd Saarnakil ja Hanikatsil, viimastel aastatel oleme keskendunud Kõrgelaiule.

Esimesel päeval tõi pool meeskonda Hanikatsilt lõkkepuid ja lammastele talveks uue heina. Ülejäänud rahvas põletas eelmisest talvest alles jäänud heina ja korrastas laagriplatsi. Hanikatsil läks aega kaua ja puu- ning heinakoorem jõudis Agu paadi järgi parvel kohale alles pimedas. Kuid järgmise päeva vihmakartuses otsustasime heina siiski maha laadida. Samal ajal, kui lihtsurelikud puude ja heinaga mässasid läks meie teadlaste meeskond Ivari juhtimisel Ahelaiu ja Vareslaiu alla hülgevõrke sisse laskma. Ivaril käsil mingi viigrite märgistamise projekt ning ta otsustas kasuliku ja meeldiva ühendada, talgutööde vahel viigritele antenne selga kleepida.

Teise päeva hommikul alustasime puude mahalaadimise ja veoga. Mingil hetkel saabusid teadlased võrke nõudmast ja paadis oli kaasas üks 3-4 aastane emane viiger. Vigri tõsteti paadist välja ja asuti teda kohe seal samas kaldal menetlema. Kaaluti, mõõdeti ja lõpuks kleebiti kuklale raadiosaatja, mille abil ta tegemisi järgneva poole aasta jooksul jälgida saab. Kevadel karvavahetuse ajal kukub saatja koos vanade karvadega maha. Peale tunniajast väntsutamist sai karvakala vette tagasi. Üllatav oli see, et ta ei põgenenudki kohe tuhatnelja minema, vaid eemale ujudes tegi mõned peatused ja vaatas meie poole kaldale tagasi, antenn kuklal ilusasti näha. Kui nüüd juhtute antenniga hüljest nägema, siis teadke, et tegemist pole mitte UFO -ga, vaid teaduse heaks töötava viigerhülgega. Igatahes oli kogu seda asja äärmiselt põnev jälgida ja tuleb nõustuda Mardi arvamusega , et huvitav, miks küll need kalurid Ivarit ei salli, kui ta hülgeid kogu aeg niimoodi kiusab:)

Peale puude vedu, saagimist, lõhkumist ja ladumist läksime kõrtsi juurde puisniitu taastama. Niitsime niidult heina ja lõikasime metsa alt noore võsa. Kõrgelaiu põhjaossa plaanitav puisniit meenutab praegu pigem hõredat metsa. Varem oli seal tihnik, mõned aastad tagasi hõrendasime metsa ja niitsime võsa. Järgmisel aastal on plaan metsa veel harvendada ja piisava karjatamiskoormuse korral peaks sinna tulevikus tekkima puisniit. Praegu on lambaid saarel vähe ja võsa kipub peale tungima, seepärast ongi vaja ala aeg-ajalt puhastada.

Kolmandal päeval käis talgulistest moodustatud komisjon mööda Kõrgelaidu ja hindas saare seisundit. Lõuna ja lääne poolsete poolsaarte seisukord hinnati enam-vähem heaks. Kuid laagri ümbrus ja põhjapoolne niidu ala vajab ilmselgelt suuremat karjatamiskoormust. Komisjoni töö tulemusel valmis otsust kolmekordistada lammaste arvu Kõrgelaiul.

Komisjoni töö ajal tuul tõusis pidevalt ja peale lõunat saavutas hinnanguliselt keskmise kiiruse umbes 13 m/s ja üksikud puhangud olid tunduvalt tugevamad. Agu oli terve päeva laidude vahel inimesi vedanud ja tuule tugevnemine ei jäänud temalegi märkamatuks. Samal ajal üritas Jorma kajakiga Kõrgelaiult Salinõmme aerutada. Tugeva tuule tõttu jäi ta Hanikatsile pidama, sest üksi Saarnakile sõit tundus liiga riskantne. Õnneks läks Agu Hanikatsile kellelegi järgi ja korjas Jorma koos kajakiga peale. Kogu selle jama peale teatas Agu mingil hetkel vastu õhtut, et ei saagi meile järgi tulla. Juba Öakse silmas pidi selline laine olema, et lööb kogu paadi märjaks, rääkimata siis veel Hanikatsi silmast. Ühesõnaga, täna enam pole mõtet jamada, eks homme hommikul vaatab. Nii pidime üheks ööks veel Kõrgelaiule jääma. Toitu oli piisavalt, ainult magevesi sai otsa, ka Kõrgelaiu kaev oli tühi. Kolmandal päeval katkestasid meie tegemisi pidevalt vihmahood, mis õhtu edenedes aina tihedamaks ja tugevamaks muutusid. Mingil määral õnnestus koguda vihmavett ja ennem magamaminekut saime teed keeta.

Neljanda päeva hommikul vara saabus Agu, viskasime asjad ruttu paati ja põrutasime läbi tiheda vihmasaju Salinõmme. Triin jäi veel Hiiumaale mataka tegema, Ivar ja Martin hülgeid püüdma ja meie Märteni, Kärdi, Karini, Kai-Maiga ja Raivoga sõitsime mandrile. Mart ja Jorma olid juba eelmisel päeval Saaremaale minema saanud.

Varsti saab siin Märteni tehtud pilte vaadata.

Bert