Kahepäevane kanuumatk Narva jõel

12+

mai-september

2 päeva

EST, ENG

Narva jõgi on Eesti kõige suurem jõgi ja hiigelkanuu sobib sealsetel kiire vooluga vetel liikumiseks suurepäraselt. Vaatame traditsioonilist eestivenelaste kultuuri, piirivalve kordoneid, keerame sisse struugadesse, aerutame Poruni jõe ürgorus ja teeme jalgsimatka Alutaguse põlismetsas.

Narva jõe veevoolu hulk on suurem, kui kõigi meie ülejäänud jõgede oma kokku ja laius kohati pea kilomeeter, keskmiselt 300 meetrit. Seal on umbes 50 saart. Eesti mõistes on Narva jõgi täiesti kolossaalne. Mujal Eesti vanajõgedeks kutsutavaid kunagisi vooluvee sänge, mis tänaseks on ühest otsast kinni kasvanud, kutsutakse seal kandis struugadeks. Struugade ääres asuvad kihvtid väikesed sibulkuplitega kirikutega külakesed. Kinnistest Struuga otstest on jõkke kaevatud kanalid, mis võimaldavad teha sissepõikeid ja sõita kanuuga otse külla. Ühes sellises teeme ka jalutuskäigu ja vaatame kohalikku elu lähemalt.

Öö veedame Permisküla kämpingus, mis asub laugel nõlval päris jõe kaldal. Sealt avaneb ilus vaade jõele. Õhtul on võimalik sauna teha ja lõkke ääres päevaseid muljeid jagada. Maitsva õhtusöögi eest hoolitseb kohalik pererahvas. Ööbida saab majas asuvates tubades või kämpingutes.

Matka teisel päeval aerutame kuulsasse Poruni jõe ürgorgu, kus peatume pikemalt, et teha jalgsimatk ja tutvuda Alutaguse põlismetsaga, karude ning haruldaste lendoravate koduga. Just selles Narva jõe osas peeti teise maailmasõja ühed vihasemad lahingud, mille jäljed isegi veel täna maastikus selgelt nähtavad.

Kuidas matk toimub?

Meie kanuumatk saab alguse Narva jõele iseloomulikust väikesest külast, Pühitsa kloostri lähedalt. Kui oleme varustuse maha tõstnud viime autod ööbimiskohta, Permisküla kämpingusse. Ning sealt juba autojuhtidega ja ühe autoga tagasi.

Matk algab väikesest suudmest, kust suundume võimsale Narva jõele.

Käime vaatame üle mis asjad on stuugad ning jälgime kahjuks küll aga hääbuvat külaelu. Põikame sisse ja külastame Jaamaküla mis on ehitatud otse jõekaldale. Seal on venepärase sibulakupliga Püha Nikolause kirik mis on ehitatud 20 sajandi alguses, ning korra jõudnud ka II maailmasõja möllust taastuda.

Enne ööbimiskohta jõudmist ootab meid selle matka kõige kiirem jõelõik ning võtame vastu kõik, mida pakub Omuti kärestik. Kohe kärestiku lõpus ootab meid ka ööbimiskoht Permisküla kämping. Permisküla kämpingu kaldailt avaneb ilus vaade jõele ja naaberriigile. Ööbimine on kas 2-korruselises saunaga majas või väikestes kämpingutes. Päevaseiklustest puhkame ennast välja linade vahel.

II päeval liigutame autod kõrvalkülla Gorodenkasse ning sealt ühe autoga kanuude juurde, jõel aerutades möödume Kuningakülast ja Gorodenkast. Peale asulakohti külastame ühte õiget wildernessi, Poruni põlismetsa. Enne jalgsimatka valmistame endale lõuna.

Poruni põlismetsas on kihav metsaelu ning vonklevad kaevikud, kus peeti 1944. aastal maha mitmeid tuliseid vastasseise. Poruni metsakooslus on nagu ajareis mitu tuhat aastat tagasi. Poruni põlismets on tuntud ka oma liigirikkuse poolest. Ida-virumaa metsad on koduks paljudele karudele ja sõralistele ning nende jälgi võime kohata seal metsas ringi uidates.

Kui kõhud täis söödud ja põlismets ära vaadatud siis on aeg proovida ka Narva jõel vastuvoolu aerutada. Nüüd lähme tagasi Gorodenkasse, kus pakime varustuse kokku ning ongi aeg oma päris kodudesse naasta.