Täna võtsime ette järgmise nurga – Ruhnu

Nelja Nurga Tuur jätkub. Algselt plaanitud läänenurk – Nootamaa külastamise lükkasime viimaseks, et ära kasutada soodsat ilma ja käia kohe ära Ruhnus.

Käigupealt mängisime vastupidiseks ka marsruudi – Kihnust joonelt Ruhnu ja sealt Abrukale. Tuulte prognoos tõotab niipidi vähema lihasjõuga hakkama saada.

Istun praegu päikeseloojangul Kihnu lõunatipus kivi otsas, Bert vaaritab
väidetavalt meeletut powerit andvaid nuudleid. Toomas, „doktor” Mihkel ja teised lahkavad möödunud päeva ja Eesti alpinismi ajalugu.

Munalaiu sadamast veele, ma ei suutnud loobuda eelnevast suplusest – hull leitsak. Meri oli jumala plank – tuule kiirus 0! Ning 2 tunni pärast maabusime Kihnu sadamas.

Ekskursioon Kihnul päädis dessandiga poodi, kuhu me siiski ei jõudnud, sest pood oli liiga kaugel- 1.5 km. Selle eest kauples Bert sadama külmhoone poistelt sületäie kuivatatud tuulehaugi. Ma ei ütle mis hinnaga.

Sadamast võtsime suuna piki randa Kihnu lõunatippu. Kuigi andsime teele
Jäänud pardiperedele võimaluse turvaliselt pardipojad eemale juhtida, ründas üks isapart pikeerides minu ja Berdi süsta.

Laagri tegime Pitkana neeme tipus oleva majaka kõrvale. Tõeliselt ilus kohakene. Tõrvatilgaks meepotis on vaid maja õue parkinud rullnokapaarikese autodisko.

Homme hommikul plaanime äratuse kella viieks. Seejärel aerutamist, 54 km …
Ja magada on meil täna öösel hea valge – majakas külje all.

Valdek