Suurvee ootel

Aknast välja vaadates liiguvad mõtted kanuumatkadele ja suurveele. Soomaa.com matkajuht.  Algis Martsoo Soomaalt on väga põhjalikult analüüsinud suurvett, eelkõige Soomaa viiendat aastaaega. Algise analüüs näitab, et potentsiaal on hea. Edasi sõltub kõik kevadest.

Võrdlused ulatuvad eelmise sajandi kahekümnendatesse, sest varasemast ajast head võrdlusandmed puuduvad. Algis arvab nii:

Tabel 1. Kahe talve võrdlevad lumemõõdistamisandmed Lumeveevaru Eestis oli selle aasta 20.jaanuaril  veel väiksem,  31.jaanuaril juba  võrdne ja 10.veebruariks  juba tunduvalt suurem võrreldes 2010.aasta talve lõpu lumeveevaruga(allikas EMHI). (Bert: lisasin ka 28.02.11 seisu ja tähistasin kohad, kus lume vee sisaldus ületab 2010 seisu, punasega)

Tabelist nähtub, et lumekihi paksus oli 10.veebruaril, 2011  võrreldav eelmise talve lõpu (20.märts,2010) omaga. Eelmisel talvel registreeriti  Eesti lumerekord  78 sentimeetrit –  24. veebruaril Alajõel ning 24. ja 25. veebruaril Jõhvis. Selle talve  senine rekord on 77 sentimeetrit, mis mõõdeti 6.jaanuaril  Raplamaal Kuusikul. Veel on aega lüüa lumepaksuse rekordit.

Kuid  võrreldes tabelist lume tiheduse ja veevaru numbreid, on pilt juba praegu selgelt viimase talve kasuks. Eelmine talv oli pikk tihedate lumesadudega stabiilselt külm ja ilma sulailmadeta. Praegune talv on olnud tunduvalt heitlikum: kolm suuremat tormi ja ka kolm sulaperioodi. Tabelis on praegusest  talvest  andmed 20.jaanurist, 31.jaanuarist ja 10.veebruarist – just nende päevade vahele mahuvad sulad perioodidel:  8-11 jaanuaril, 17-19 jaanuaril ja  1-8 veebruaril.  Iga sulaga kaasnes vihmasadu,   lumikatte tihenes, akumuleeris vihmavett,  suladele järgnesid  lumesajud ja kokkuvõtteks  veevaru lumes hoopis suurenes tunduvalt.  Tõepoolest suur hulk vett voolas ka minema – jõgede veeseis on kuni 1 meetri võrra kõrgem ja seetõttu on ka  maa vett täis. Viimast on näha vett täis salvkaevudest.

Kokkuvõtteks on  siis hetkel mitmed tingimused suure  uputuse tekkeks:

1)      Eesti kohta paks lumekiht suure lumeveevaruga (ületab eelmise talve oma)

2)      maa on  külmumata, kuid sulade ja vihmade tõttu vett täis (eelmisel talvel oli ka külmumata, kuid ei olnud vett täis)

3)      jõgedel kõrge veeseis (kuni 1 meeter kõrgem stardipositsioon veekerkimiseks kui eelmisel talvel)

Kui saabuks  lisaks järsk sulaperiood koos vihmaga, nagu juhtus eelmise talve lõpus, võivad saada eelmise aasta uputusnumbrid  löödud.

Ajaloost on vähe näiteid, et sellisele lumeseisule ei järgne suur uputust.  Nn üle saapasääre lumi oli ka näiteks talvedel 1986/1987 ja 1995/1996 kui  „sujuvad“ kevaded suutsid lume ilma suurema uputuseta ära kaotada. Samas eelmise sajandi suurimatele uputustele kevadetel 1922, 1924, 1926, 1931, 1932, 1956 eelnesid sarnase kestuse ja lumekogusega talved.

Kõige suuremad uputused esinevad neil kevadetel, kui lumesulamine jääb poolde aprilli või hiljemaks. Veematkadeks oleks hilisem sulamine ja kevade tulek kindlasti soodsam. Talvise üleujutuse või külmemapoolse kevade korral takistab paljudes kohtades liikumist suurveega üles kerkinud jää ja paks lumekiht. Viimane oli takistuseks näiteks eelmisel aasta kevadel. Sel aastal on lumi veel tihedam – nii et sulamiseks on vaja rohkem sooja või vihma kui eelmisel aastal.