NNT-Piirissaar 1. päev

See tekst ilmub meie portaalis päevase hilinemisega, sest Piirissaarel ei ole Radiolinja levi. Siit ka päevane viivitus.

Piirissaar ei petnud meie ootusi – isegi ületas neid. Praegu ootame põnevusega õhtusöögi saabumist ja kuulame kohaliku turismikrahvi jauramist. Aga kõigest järgemööda.

Meerapalu sadamast sõitsime välja keskpäeva paiku. Indrek oli juba sadamas meid ootamas ja kõik läks suhteliselt libedalt. Leppisime sadamas kalameestega kokku ja jätsime auto sadama territooriumile. Meerapalu on Tartust 60 kilomeetrit. Juba mööda kruusateid sadamasse sõites tunned, et oled äärealale sattunud.

Reis algas aerutamisega mööda kanalit. Kuna ranna-alad on soised ja teid rajada on raske, siis on kaevatud hoopis kanalid. Kanal viib järve teega kokku. Meerapalu sadamgi asub järvest mõnesaja meetri kaugusel sisemaal. Enne starti teatasime ka kohalikku piirivalvekordonisse. Piirivalvurid olid hommikul saadet näinud ja helistasid juba aegsasti, et meile teatamiskohustust meelde tuletada. Tõenäoliselt oleksime oma aruga tegutsedes selle tegemata jätnud. Vajalikkus on arusaadav, sest sattusime kohati piirile väga lähedale.

Aerutamisdistants oli lühike, tuul olematu ja vesi üsna soe. Põhi on liivane ja valdavalt madal. Kõvema põhjatuulega oleks huvitav näha kus lained murduvad. Ainuke hetk kui mingi lühike pagi meist üle käis oli siis kui Bert raadiointervjuud andis.

Kõik olime liikvel Tahe süstadega. Berdil oli Reval, Indrekul Mari, Joosep ja Eveli aerutasid Reval Duoga ning minul oli kasutada Viking. Teised paadid olid tuttavad aga Vikingiga olin aerutanud vaid korra. Sellises täies matkavarustuses Viking liigub kergelt ja on selgelt kiirem kui teised paadid. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada…

Ületus võttis umbes tunni. Piirissaare juurde jõudes aerutasime ümber saare idakülje ja siis läbi kanali pôhja suunas. Piirissaarest on läbi kaevatud kanal mille töid alustati väidetavalt juba Rootsi ajal ja käsitsi. Igatahes on see kanal üks saare vaatamisväärsusi ja aerutajale huvitav on vast fakt, et kanalis on veevool päris kiire. Kanaleid tundub siinkandis üldse palju olevat.

Ok. Nüüd kohaliku turismikunni Leevi juurde. Bert pidi talle helistama kui Piirissaare kanalisse jõuame, aga Leevi muidugi levis ei olnud. Kui Bert lõpuks mehe telefoni otsa sai, hakkasid asjad selguma – Leevil tundus hääl tsipa pehme, aga jutud sai räägitud. Ütles, et kohtume suure paju juures – suhteliselt ebatäpne arvestades pajude rohkust saarel.

Pärast mõningast edasi-tagasi sõitmist saime Leeviga keset kanalit kokku. Siis selgus, et ei olnudki tipsutanud, oli hoopis täis kui tinavile. Esimese asjana sõimas meil näod täis ja teatas, et piirivalve juba otsib meid. Meie õnn, et olime Piirivalvega eelnevalt retke kooskõlastanud. Pärast selgus, et ta profülaktika mõttes sõimab kõik saabujad läbi. Tasub meeles pidada kui turistidega saarele saabud.

Tõstsime siis paadid kaldale ühes väikeses kanali kõrvale kaevatud sadamabasseinis. Kokkuleppe kohaselt pidi Leevi meile organiseerima toidu, ööbimiskoha ning saare tutvustuse. Esimese asjana läksime ööbimiskohta. „Turismitalu“ oli kahjuks keskmine „Muuga“ suvila väikese niitmata aiaga, kus telgile eriti ruumi ei olnud. Aias kasvasid naadid, seest oli rõske ja kole. Otsustasime, et sööme ning siis peame aru mis magamisega saab.

Söömine toimub teises majas (Leevil on saarel mitu maja). Segadus igal pool, aga söögid tuuakse lauale korralikud – viis värskelt suitsutatud koha ja sibulasalat. Viib lausa keele alla. Leevi jäi meiega sööma ning meile elutõdesid tutvustama.

Mingil hetkel pani Leevi suitsu valepidi ette, pistis filtri põlema ja teatas, et kui järves kala poleks siis ju keegi ei püüaks. Bert oli nimelt küsinud kas kala ikka on? Palju muidki elu põhitõdesid oleme lühikese aja jooksul teada saanud. Muuhulgas, et kaevust voolab tal Värska vesi.

Õhtul tundub mulle, et Leevil on teadmised saarest väga head, aga alkohol takistab tal neid edasi andmast. Eks homme ekskursioonil näeme.

Õhtu veereb. Pean kiiresti meili ära saatma, sest emotsioone kerib iga hetkega juurde. Otsustasime ise kah poodi viina järele minna, et Leevi jutust paremini sotti saada.