360 tiim tegi seitsme päevaga tiiru ümber Saaremaa. Siin on sellest ekspetsist Eveli kokkuvõte.

Ekspetsist võtsid osa:

• Eveli
• Mart
• Jorma
• Mihkel
• Timo 

 Muljetus "Kajakil ümber Saaremaa" matkast

Inimeste esimene reaktsioon lausele "kajakil ümber saaremaa" oli tavapärane mömin, kuid täpsustusele, et nädalaga, järgnes siiski üllatunud häälitsus. Mõju oli muidugi väiksem, kui lausel "80 päevaga ümber maailma". Ometigi ei tasu meie ettevötmist ala hinnata. Ehkki maailmakaardil vöib Saaremaa näida kärbsemustana, on tema rannajoone pikkus üle 850 km ning ta kuulub Inglismaa ja Uus-Meremaa körval maailma möjukamate saareriikide hulka (info pärineb saarlaste kinnitamata allikatest, edaspidi SKA).  Rohkete lahtede otseületuste abil önnestus meil ring peale teha pisut rohkem kui 300 km läbimisel. Kui välja arvata esimene öhtu, siis liikusime umbes 50 km päevas, mis mereaerutamisel ei olegi nii tühine ots, vöttes aega 10-12 tundi koos kommi-, droogi- ja löunapausidega.
Ühel hilisel pärastlöunal asusime Roomassaarest teele.Üllatuslikult mahtus kajakkidesse kogu ostetud toidukraam ja veel ühtteist vajalikku. Seda, kas algselt plaanitud väljumiskohas, Kuressaares, olid meid teele saatmas rahvamassid vöi mitte, ei saanudki me teada. Meie pisike laevastik koosnes ühest ühtlasest ühesest ja kahest kahtlasest kahesest kajakist. Ühesel söitis meie grupijuht – suur ja vöimas Mihkel, kahesed jagunesid eestlaste ja saarlaste aluseks. Valdav osa matka huumorist tuleneski eestlaste ja saarlaste omavahelisest vastuseisust, saarlased tögasid eestlasi ja vastupidi ning viimased üritasid saarlaste örritamiseks rääkida piisavalt sagedasti äraütlemata möjukatest naabersaareriikidest nagu Muhu ja Hiiumaa. Usun, et see naljaga pooleks tekkitatud vastuseis jöudis kaudselt ka aerudesse ning Vöimas-Mihkelgi pidi mönikord pisut pingutama, et kahestel kannul püsida.
Esimene öhtu 15 km olid kergeks soenduseks järgnevale. Esimestel kilomeetritel valu tekitanud parem käsi muutis pisut ärevaks edasise suhtes, kuid aeg parandas köik haavad ja lihasvalud, jäid vaid päikesevillid huultel ja sadulavillid istmikul ehk siis flöödimängijal mokad perses nagu ratsanikul perse mokas. Teistel olid samad hädad vöi muud hädad, igaühel omad.
Teine päev algas peegelsiledal merel, kuid hoolikalt planeeritud soodustuul ei lasknud end kaua oodata ning nii oli eelmisel päeval möni tund enne väljasöitu otsustatud söidusuund vähemalt selleks päevaks igati pöhjendatud. Päeva elamuseks oli Kahtla laiul(rohkem poolsaare moodi saar nagu see suur jurakas Muhumaa küljeski) paiknev punatellistest armas akendega tuletorn, mis küll vale mätta otsa ehitamise töttu kunagi töötanud ei ole(SKA). Öhtule saamiseks oli vaja otsustada kas minna Kuivastuni vöi peatuda Vöiküla all. Minu kui Kuivastu pooldaja ning ussikartliku lepitas Mart jutuga, et sealne sadamaümbrus kubiseb rästikutest.
Järgmisel hommikul läbi roostiku sadama prügikastide poole ragistades vöis nende löhna tunda igal ettevaatlikul sammul ning hiljem tuli hoolega peale passida, et möni neist paati ei poeks. Järgnev möll ei oleks neile meeldinud, alates Kuivastust hakkasime pressima oma esimest ja ainukest vastutuule päeva. Laine lahmas küll küljelt ja eest, peatusi oli sagedamini kui tavaliselt ja ka läbisöit oli väiksem kui teistel päevadel. Tormipaos tehtud varajane löunapaus kippus pikaks venima, sest vaatamata näilisele tuule vaibumisele tundusid köik luiged ja vörgupoid vahuste jänestena ning meri jätkuvalt tormisena. Edasi kuni Nömmkülani oli üsna rahulik, seal kahtlesime taas, kas jätkame vöi ootame. Aga tasus jätkamist – ületus Tammiski neemelt Köinastu (maakartidel Kõinastu) laiule oli minu jaoks üks matka körghetki. Vastu rippuvat öhtupäikest helerohelisel merel, tormises laines, kuid juba raugeva tuulega – vöimas stiihiline nauding. Samaväärselt vastas kuldses valguses Köinastu laid oma lauge kivise ranna ning järsult kerkiva rannaastanguga, millel leidsime kadakate vahel kena tuulevarjulise laagripaiga.
Neljandal hommikul kiitles tuul endiselt oma raugematu jöuga, kuid tuulevarjus ja päikesepaistes pannkooke küpsetades oli mönus sünnipäevahommiku tunne. Esimeseks kingituseks oli Jorma pool eelmisel õhtul voolitud pannilabidas ning teiseks jätkuvalt mäslev meri, möni sai rohkem, möni vähem märjaks, kuid päris kuivaks ei jäänud keegi. Kenasti sobis päeva ka rikkalik kookidega löunasöök Triigi sadamas. Aitäh Helinilie! Pärast pikka pidu tuli öhtupoolikul ka pisut vaeva näha, et päevane läbisöit väärilise numbrini viia. Poole seitsmeks jalutasime oma paadid üle Pammana nina ja Pakulaiu vahel paiknevate madalate ning ees seisis 17 km ületus Panga panga alla näiliselt rahulikul merel. Aga meri ei olnudki nii rahulik vaid järel lainetas tugevalt ning ületus oli pikk. Meeleolu ja tempo hoidmiseks käisin välja lubaduse, et enne üheksat randa jöudes, panen selga kleidi. Viis minutit enne üheksat olimegi kohal ning kui teised tömbasid viimastes leigetes päikesekiirtes selga joped riietusin mina lahtiste ölgadega kleiti. Timo luureandmete töttu sai saladus avalikuks ning tulid önnitlused ja lilled, mis vaasi puudumisel ehtisid matka löpuni paadinina. Kleidis keedetud öhtusöök maitses pärast pikka matkapäeva niisama hästi kui köik teised öhtusöögid ning punase veini pudel sobis kenasti pudelkirja postitamiseks.
Viies päev. Oli laineid, oli tuult, oli väsimust, oli emotsioone. Önnestus ära näha üks ütlemata ilus koht. Selleks, et näha üht ütlemata ilusat kohta pole vaja minna kaugemale kui Kiipsaare nukale, soovitavalt ühel huvitava valgusega pärastlöunal, ning heita viltune pilk alla sealsest majakast. SKA järgi olla see hiljuti palju otsemaks vajunud. Önnestus teele saata pudelpostikiri. Önnestus kuulata kajaka ja tiiru laulu, kuid kahjuks jäi kuulmata Vilsandi saarevahi laul.
Kuuenda päeva suureks väljakutseks oli söit ümber Sörve sääre. Sellega kenasti hakkama saanud ootas meid pärast esimesi kilomeetreid Liivi lahes sääserohke laagripaik. Päev läbi motivatsiooniks olnud sauna külastus lükkus järgmisele öhtule. Ära öitsenud karukelladest ja muudest kohalikest komponentidest kokku punutud roosibuketi ning linnast tulnud tordiga tähistasime Mihkli sünnipäeva. Räim tomatis ja shampus jäid järgmise päeva pidulikumateks hetketeks.
Seitsmes ehk viimane päev algas raskelt ja tehniliste viperustega(ühesel purunes tüür) ning lõppes edukalt ja tehniliste viperustega(ühesel purunes tüür). Kuigi päeva käima saamine vöttis pisut aega, tegime pika ületuse kiirelt ja mönusas tempos, örna taganttuulega. Vahase saarele jöudnuna vöis kummi lödvaks lasta, sest Kuressaare juba paistis. Viimaseks pidulikuks löunaks päästsime tomatist köik sardiinid ja räimed ning kahandasime jöudsalt muid toiduvarusid, et nädalane kehakaalu juurdekasv 6 kiloni jöuaks. Vötsime aega ka kogu saarega tutvumiseks – nähtud said hiidrahnud ning läbi kammitud kadastikud ja roostikud. Läbi purjekate, laevade ja skuutrite jõudsime Roomassaare sadamasse rahulolevate, käinute ja näinutena. Järgnesid shampus ja saun.         
Kui kahe- ja kolmepäevased retked on rohkem sellised väljasöidud loodusesse, siis Saaremaa tiiruks kulunud nädalat loeksin verstapostiks, millest algavad matka moodi matkad. On aega unustada igapäevaelu, on aega tüdineda ja taasavastada aerutamisrööm, on aega, et tekiks grupp koos kõigi oma kiiksudega.
Minge matkale!

Marsruudikirjeldus

1. päev
18:00 – start Roomassaarest
20:00-8:00 – ööbimine Vätta poolsaare tipus
2. päev
10:30-11:00 – kommipaus Siiksaare ninal
13:00-14:15 – lõuna Kahtla laiu otsas
16:30-17:00 – kommipaus Kübassaare poolsaarel
19:15-6:40 – ööbimine Muhumaal Võiküla lähistel
3. päev
7:30-8:20 – kommipaus Kuivastu sadamas
9:30-9:45 – kommipaus Lalli sadamas
11:40-14:00 – lõuna poolel teel Nõmmkülasse
15:30-15:50 – tuulevarjus Seanina sadamas
16:20-16:40 – kommipaus Tammiski nukal
18:10-10:00 – ööbimine Kõinastul
4. päev
11:20-11:50 – kommipaus Pitkana nukal
13:50-16:05 – lõuna Triigi sadamas
18:10-18:40 – looduse nautimine  Pammana poolsaare otsas
20:55-8:40 – ööbimine Panga panga all
5. päev
9:30-10:00 – kommipaus Ninase panga all
12:20-14:30 – lõuna Undva pangal
15:15-15:40 – kommipaus Kiipsaare majaka all
17:45-18:40 – kommipaus Vilsandi majaka all
20:15-9:00 – ööbimine Soegininal
6. päev
10:00-10:30 – kommipaus Naistekivimaal
12:00-12:30 – kommipaus Toomalõukal
14:30-16:40 – lõuna Kaunispe sadama lähedal
18:20-18:40 – droogipaus Loode ninal
20:40-8:00 – ööbimine Säärel
7. päev
9:30-10:00 – kommipaus Kaavi ninal
11:30-12:20 – tüüri parandamine ja greibipaus Leetsi neemel
14:30-17:40 – lõuna Vahase saarel
19:10 – LÕPP