Halliste jõe süstamatk: Tipu – Meiekose

Halliste jõel tegime süstamatka suurvee järgsel nädalavahetusel, 8. aprillil 2012.

Ilmataat näitas talve- sadas lund ja tuiskas. Ilm oli päris kõhe.

Olin end soojalt riidesse pannud- kuivülikond seljas,  neopreen jalanõud jalas, kindlad käes, need ka omakorda muhvide sees.

Hoolimata ilmast, veel oli super lahe. Tore oli üle pika aja taas aerutada. Pihus hoidsin eskimoaeru. Natuke olin hädas, et kuidas aer vette panna, kippus mulksuma. Targemad õpetasid, et aer tuleb nurga all vette panna.

Vesi viis meid mööda jõeluhast ja siis läbi suurest metsast. Metsas olid põnevad  looduslikud tammid- suurveega kokku kuhjatud puud. Vette kukkunud puutüvedest sai lihtsa vaevaga üle sõita. Põhjalikemast troppidest sai end puusa ja aeru jõul läbi loksutada.

8. aprill oli ka lihavõtte linnuvaatlus päev, koos Argoga proovisime iga vidina- sidina ära määrata ja ülelennul olnud linnud kindlaks teha. Saime kokku päris hulga linde. Põnevamaks vaatluseks  oli roo-loorkull ja 5 laululuike.

Halliste jõe üks sagedam elanik on kahtlemata kobras. Lugesin tema kuhikpesasid,  ca. 25 km lõigul oli neid 12!

Üks vingeimaid kohti oli jõel Kikepera raba servast mööda sõitmine. Raba nõlv tuleb päris jõe äärde välja ja kontrasti mõttes oli see väga kihvt. Jõgi jookseb laugete luhtade, metsade vahel ja siis järsku selline 8 m kõrgune nõlv! Sügisel oleks seal mõnus üks jõhvika korjamise paus teha. Parimaks rabamatka jalapikenduseks on rääts.

Matka lõpetasime Meiekose silla juures.

Kõige sobilikumaks veesõidukiks sel marsuudil on lühike lai jõesüst, Point Picnicu https://dev.360.ee/rendi-ja-tee-ise/matkavarustuse-rent/kajak-ja-sust

Vaata ka huvipunktide Google kaarti http://bit.ly/I8elRl