3. päev – Raudna, Halliste ja Navesti

Hommik Jõesuus võttis meid vastu päikesepaistega. Ka öö oli olnud pilvitu ja külm.

Jõesuu hostel on 30a vana lasteaia asemele ehitatud rändurite öökoht. Ametlikult ei ole ta vee avatudki, aga Aivar lasi meil siin lahkesti ööbida. Asula ise on 200 elanikuga vana kolhoosikeskus. Täna toodetakse siin uksi-aknaid. Huviväärne on Jõesuus just tema asend. Allapoole jääb lai Pärnu jõgi oma kärestikega, ülesvoolu algavad Soomaa rabad ja jõed. Kanuumatku igale maitsele. Jõesuu hostelist veel selline seik, et kui eile magama heitsime ja tuled kustutasime, siis jäid mingi uitvoolu tõttu laelambid vilkuma. Mihkel nägi kõvasti vaeva, et lambid välja lülitada nii, et vilkumine kaoks.

Hommikul vedasime kajakid ratastel jõe äärde. Täna aerutasime kolmekesi. Jõed on väiksemad ja käänulisemad, kuid Navestil leidus kärestikke veel omajagu. Tegime ka väikese lõike. Viinahaua kandis tõstsime kajakid jõest välja, panime rattad alla ja vedasime mööda teed Riisale. Niimoodi vahetasime 9 km aerutamist 1,5 km vedamise vastu. Kajakirattad toimisid ideaalselt, jalgsiretk läks libedalt. Riisal panime kajakid Halliste jõkke. Enne sai Bert veel lambakarjaga kokku. Kuigi päeva esimene osa eriti raske ei olnud, olime Riisal läbi nagu Läti rahad. Õnneks oli Mihklil kaasas superenergiaga piparmünditahvlid.

Halliste vool oli tunduvalt aeglasem kui Pärnu ja Navesti jõel. Aerutamiskiirus on tunduvalt tõusnud. Lõuna tegime juba Raudna jõe ääres muinaseestlaste asulas. Küla väga suur ei ole, aga koht ise on kift (asub seal kus Tõramaa oja suubub Raudna jõkke). Eelnev tekst ongi kirja pandud kännu peal muinaseestlaste asulas istudes – süsteemid töötavad, levi on ja varsti saab Maakera suppi.

Nüüd on kell 11 õhtul. Lõpetasime aerutamise umbes 8 ajal. Oleme Kuusekääras. Algse plaani kohaselt pidime öö veetma Karuskosel, mis oleks päevadistantsiks teinud umbes 20 km. Kuna homme ja ülehomme on oodata väga raskeid etappe, siis otsustasime venitada tänase päeva 5 km pikemaks. Maide ööbis samuti oma ümber Eesti tiirul Kuusekäära metsavahi juures. Ta kirjeldab oma raamatus Soomaad kui kümneid kilomeetreid täiesti asustamata ala. Palju loomi ja linde. Täna tundub seis olevat üsnagi Maide kirjeldatuga sarnane, juurde on tulnud vaid hulk kanuumatkade korraldajaid.

Ka meie matkal on loodus nüüdseks tundmatuseni muutunud. Lai Pärnu jõgi on asendunud palju kitsama ja käänulisema Navestiga. Lagendikud jõe ääres on asendunud võsa ja metsaga. Täna oli esimene päev matkal kus nägime metsloomi. Kitsed olid mitmekordsed külalised jõe ääres. Ja koprad.

Koprad on ühed agarad pagarid. Ootasime esimesi kopratamme homme, aga tegelikkuses oli nende tegevus juba täna jõe ääres ilusti nähtav. Kahes kohas pidime ületama ka jõkke langetatud puu. Kui kärestike ületamine võttis palju aega, siis selliste langenud puude ületamine võtab kordades niipalju. Maigu eesootavast saime suhu.

Õhtul külastasid meid Aivar (aerutas meiega ka esimene päev) ja Simmo. Simmo sai Hiko aerutamisvarustuse tehasest kätte ja toimetas kõige vajalikuma kohe meieni. Mis täpselt kasutuses on sellest räägin siis kui juba merel oleme, seal on varustusel suurem roll. Praegu aitab edasi kõva tahtmine.

Siis veel selline väike asi, et gaasivarud on otsakorral ja järgmine tankimisvõimalus tekib Viljandis. Kaks päeva peame nende aurude pealt hakkama saama, mis ballooni veel jäänud on. Arvatavasti tuleb lõkkepeal süüa tegema hakata.