26. päev – aerutamisparadiisis
Hobulaiult Rukkirahule aerutades hakkasime tuule tegelikust tugevusest aru saama. Liikusime täiest jõust tõmmates vaid 3-4 kilomeetrit tunnis. Laine lõi näkku ja üle pea. Plaan oli Rukkirahul väike peatus teha ja siis edasi ümber Matsalu laidude aerutada. Rukkirahule lähenedes nägime rahul üsna palju linde. Binokliga uurides selgus, et seal on näiteks päris mitu luigepesa. Otsustasime Rukkirahul peatuse tegemisest loobuda. Tuul oli liiga tugev, et ka edasi punnitada. Seepärast võtsime suuna Tooraku neemele ja nüüd külitame siin kadakate vahel.
Kaldale jõudes mõõtsin tuule kah ära. Meteose anemomeeter näitas 12 meetrit sekundis ja meile otse vastu. Üsna huvitav, kuidas ümbrus ja temperatuur tuule tugevuse hinnangut mõjutavad. Pakritel ei tahtnud 8 m/s tuulega aerutama minna, siin Väinamerel aga alustasime 11 m/s puhuvaga. See, et sooja vett näkku pritsib, ei ole sugugi paha, aga kuna Matsalu laidudel ei tohi jalga maha panna, siis ei hakanud ületusega riskima.
Üldse oleme järjest tähelepanelikumad sellest kuhu randume. Kui ranna kohal linde tiirlemas näeme, siis otsime uue koha. Proovime randuda võimalikult käidavates kohtades, et mitte linde segada.
Tuule vaibumist tänaseks ei lubata. Seega ootame ja aerutame öösel. Meil on jäänud veel 40 km Virtsuni ja sealt 80 km Pärnusse. Seega 120 km kolme päeva ja öö kohta… Praegu loeme juba tunde. Kell on 14:00 ja meil on 72 tundi aega, et pühapäeval kell 14 Pärnu jahisadamas olla. Bert tuli just uue tuuleinfoga. Tuule maksimum edelast 16,5 m/s.
Nüüd on kell 20:30. Ikka passime siin Tooraku neemel ja ikka on tuul 10m/s kandis. Oleme otsustanud, et enam telgis ei maga, vaid rannal magamiskottides. Vihma ilmateade ei prognoosi. Aerutame kogu aeg, kui tuul lubab, kui ei luba, siis puhkame. Vajadusel aerutame öösel pimedas. Prognoosi järgi on vastutuul kuni ekspeditsiooni lõpuni. Praegu puhkame…