24. päev – Pakril tormivarjus

Ilus hommik käes, päike paistab, tuul puhub läänekaartest 12 m/s. Pärast eilset väsitavat päeva istume hilise hommikusöögi juures.

Eilne päev võttis nii läbi, et ei teagi täpselt mis kirja sai. Igal juhul tahtsin veel lisada, et viimane öö Aegnal oli esimene tõeliselt soe öö. Tundub, et suvi on lähedal.

Eile õhtu möödus sama kiiresti kui kogu päev. Viiest saabusime, tegime õhtusöögi, vihma hakkas sadama, läksime telki ja ärkasime hommikul. Muud polnudki. Paar telefonikõnet möödus kah poolunes. Öösel hakkas tuul tõusma ja saime ka esimese äikesevihma koos välgusähvatuste ja mürinaga. Superotso pidas napilt vastu. Hommikupoole enam vihma ei tulnud, ainult tuul ulgus ja päris hommik oli päikesepaisteline. Taevas on rünkpilved. Pakri poolsaarel töötavad kõik tuulegeneraatorid.

Tuul on praegu nii tugev, et isegi Aivari masinaga mõõtes saime 8 m/s kätte. Ilmateade väidab tuule tugevuseks praegu 12. See võib ka tõsi olla, sest meri pole mitte ainult vahune, vaid laineharjad puhub tuul pritsmetena minema. Lõunaks lubab tuule vaibumist 10 meetrini sekundis ja õhtuks 8 meetrini.

Täna liitub meiega Aivar. Kui me rannale ei jõua, siis lubas ta siia aerutada. Suurte ootamiste peale oleme jällegi jõudmas olukorda, kus varud hakkavad otsa lõppema. Gaas on viimase vindi peal ja leib on otsas. Varude täiendus ootab meid Roostas.

Praegu oleme siis jällegi situatsioonis, et arutame mida teha. Tuul on vastu ja väga tugev. Lisaks on Pakri saartest edelas mitu madalikku kus lained üsna kõrgeks murduvad. Meie tahaksime saada Kolviku ninale ja sealt mööda randa Roostale. Vot sellised lood praegu.

Kuna hetkel midagi huvitavat ei toimu, siis veel natuke eilsest päevast. Nimelt möödusime eile Suurupist ja jõudsime Pakritele. Siinkandis juhtus ka Maidel nii mõndagi huvitavat. Kuna tema tegi ringi teistpidi, siis oli ta oma matka juba peaaegu lõpetamas. Lõpp pidi olema Tallinnas Pirital sõudebaasi juures. Aga see selleks. Pakri saarte juures tegi Maidla oma rekordpäeva – 58 km. Bert veel kommenteerib, et see oli arvatavasti taganttuules. Maidla kirjutab oma raamatus, et siinkandis sai ta kõvasti taganttuult. Meie rekordpäev siiani oli Emajõel kus läbisime üle 70 km. Merel, aga võib öelda, et oleme pikima otsa läbinud samuti Pakri kandis ja see oli siis eile.

Veel Maidest. Suurupi juures tegi ta esmakordselt oma süstale pritsmepõlle. Suurupi kandis sattus ta suurte lainete kätte. Kuna ta oli ajahädas ja tahtis kindlasti kokkulepitud ajaks Tallinnasse jõuda, siis otsustas ta kõva tuulega merele minna. Muidu ikka ootas tormituuled kaldal rahulikult ära. Et aga lained lõid süstale peale, siis süsta uppumise vältimiseks tegi ta kohaliku majakavahi abiga pritsmepõlle (olles enne peaaegu terve matka ilma aerutanud).

Kui juba varustuse peale jutt läks, siis varustusest veel. Maide alustas enda retke ilma ohutusvestita või aerutamisvestita. Sellel ajal kutsuti neid korkvestideks. Loomulikult olid sellised turvavahendid vähem levinud ning ebamugavamad kui tänapäeval. Päris matka alguses, kuskil Rammu kandis sai ta ühelt jahisõitjalt korkvesti. See käskis seda kogu aeg seljas hoida vee peal olles. Maide ise ütleb, et aerutas sellega ainult niikaua kuni mees silmapiirile kadus. Vest oli ebamugav. Ta võttis selle seljast ja toppis süsta esiotsa. Eks oli see abiks sealgi.

Sest kuskil Ontika kandis, samuti veel matka alguses, läks ta süstaga ümber. Ta pidi ujuma süstaga kaldale. Viimasel hetkel lõi laine süsta veel niimoodi kivile, et ta seda parandama pidi.

Tänapäevane varustus ja kolmekesi aerutamine teevad meie jaoks selle retke Maidega võrreldes oluliselt kergemaks. Näiteks marsruudivalikul merel pidi Maide püsima üsna kalda lähedal. Meie peamine marsruut läheb poolsaare otsalt poolsaare otsale. Maide sõitis mööda rannajoont. Suuremate poolsaarte lõikamiseks Põhja-Eestis põikas ta ka jõgedesse. Erinevus on just selles, et meil mitmekesi aerutades ja tänapäevaseid riideid-vahendeid kasutades on võimalik süsta vee peal uuesti käima saada. Maide pidi ümber minnes kaldale ujuma.

Sellised lood siis Pakrilt. Ise istume ja ootame tuule laugemist, siis kihutame minema. Kindlasti tahame täna õhtul mandrile jõuda. Võib-olla peame tegema esimese pimedas aerutamise.