1967 aastal süstamatk Hiiumaa laidudel!

Hiljuti sattus kätte „Eesti Looduse“ 1969.a. aprillikuu number. Seal on Tiit Petersoo artikkel „Kassari-Kasari“, milles juttu autori 1967 aasta süstamatkast Väinamere laidudel. Vanameistri lahkel loal avaldan noppeid ammustest meenutustest.

Paadi-, süsta- või parvematkad võidavad aastast aastasse üha rohkem poolehoidjaid. Retkelt kaasatoodud elamused kutsuvad uutele veesõitudele. Kui soovitakse viibida asustamata või väheasustatud paikades, et nautida tsivilisatsioonist rikkumata looduse ilu, proovida oma käte rammu ja vastupidavust, trotsida ilmade tujukust ning romantika mõttes natuke riskida, valitakse süstamarsruut kas Karjalast, Koola poolsaarelt või kuskilt Siberist. On siis selleks vaja nii kaugele sõita? Meie väike Eestimaa pakub veel küllalt võimalusi.

Löögem lahti Eesti NSV kaart ning süvenegem tähelepanelikult Väinamere piirkonda. Hiiumaa kagurannikult moodustavad saared (laiud) pideva aheliku, kus saarte kaugus üksteisest ei ületa kahte kilomeetrit, …

… Süstasõit saarte vahel pakub kõiki naudinguid, millest oli eespool juttu. Alaline elanikkond enamikel saartel puudub. Ainulaadne loodus kompenseerib kauge sõidu raskused. On ju Väinamere laiud unikaalsed kogu Nõukogude Liidus. …

… Süsta kasutamine laiult laiule liikumiseks nõuab rohkem tööd ja vaeva, kui seda kulub mootorpaadis istudes, kuid see-eest elatakse end sisse tõelise matka- ja meremehena. …

… Saarnaki on pärl omasuguste seas. Asjata ei pühendanud V. Grünthal-Ridala talle oma luuletuskogu „Saarnaki“. Saare põhjaosas asuvad kiviaedadega piiratud põllud ja koplid, lõunaosas aga kena kaasik. Saarel elab mitu peret. …

… Kõrgelaid veetleb oma käärulise rannajoonega. Kunagiste ehitiste varemed. Tagajärjetult otsisin suurt kivi, millele Esimese maailmasõja ajal olevat raiutud kiri: „Hier ruht ein russischer Seemaan“ (Siin puhkab üks Vene meremees). …

Palju on muutunud, kuid tekst on endiselt väga aktuaalne:). Kohtumiseni Hiiumaa laidudel!

Artiklit illustreerivad Fred Jüssi fotod.