19. päev – Purekkari, Juminda, Rammu saar, Neeme

Kell on 15:50 ja peesitame Rammu rannas. Oleme täna kerges vastutuules aerutanud peaaegu 30 kilomeetrit. Alustasime Purekkari neemelt (meie matka kõige põhjapoolseim tipp), tegime peatuse Jumindal ja siis panime ühe valuga siia Rammule.

Vahele jäi veel Malusi, kuid sellest aerutasime lõunast mööda, et mitte linde ja hülgeid häirida. Ka looduskaitsjad olid ainukese piiranguna keelanud meil Malusile minna. Seepärast hoidsime kõvasti lõunasse ja nägime Malusit vaid kaugelt.

Nüüd istume Rammu lõunarannas ja mõtleme, mis edasi teha. Kõik tahaksid kibedasti Tallinnasse saada. Ilmateade lubab tormi, see annab äkki üllatusliku vaba päeva Tallinnas. Saaks kallimatega koos olla.

Just langes otsus. Aerutame Neeme sadamasse. Jätame paadid sinna tormivarju. Ise läheme Tallinnasse. Reede on puhkepäev Tallinnas. Laupäeval aerutame edasi. Siis vist oleme päeva graafikust maas.

Täna viisin läbi küsitluse, kes mida aerutamise ajal mõtleb. Bert mõtles, kas kauguses paistvad täpid võiksid olla hülged. Mihkel mõtles, miks Rammu saar lähemale ei tule. Mina mõtlesin omi mõtteid, millel aerutamisega mingit seost ei ole. Vot.