16.päev – jõudsime Kalvi randa

Kell on 11. Lesime Toila sadama kõrval rannas, paadid pakitud ja ülikonnad seljas. Peale eilset puhkepäeva on merelesaamise soov kõva. Kahjuks on aga tuul loodest ja üsna tugev. Ka on jälle kord muudetud prognoosi, seekord tuule tugevnemise poole.

Sel ajal kui me ise puhkasime Toila sanatooriumi kämpingus, olid meie paadid hoiul väikeses Toila sadamas. Täna hommikul, kui sadamasse tulime, avanes meeldiv võimalus rääkida sadamavahiga, kes oli vahepeal vahetunud. Teemad millest vestlesime olid muuhulgas järgmised:

1. Tuul on liiga tugev, et välja minna. Isegi kalatraalid ei läinud välja. Traalimeestega rääkides tuli välja, et üks traal siiski käis merel, kuid tuli varsti tagasi.

2. Miks te piirivalvele ei teatanud kui siia tulite, kõik alused peavad teatama. Ausalt öeldes me ei teadnudki, et siin sadamas piirivalve on!

3. Kõik alused, mis sadama territooriumil viibivad, peavad sadamamaksu tasuma.

Vahele vestlesime natuke Toilast ja Sinimägedest ja ajaloost.

Kui see üks väljaskäinud kalatraal sisse tuli läks sadamavaht seda vaatama. Tegime kiire nõupidamise ja otsustasime sadamast põgeneda. Võtsime süstad kaenlasse ja vedasime nad mõnisada meetrit eemale avalikku randa. Nüüd oleme omapäi, ei pea maksu tasuma ja minekuotsuseid saame ise vastu võtta. Nii me siin siis lebotame ja mõtleme kuidas võimalikult kuivalt murdlainest läbi saada.

Nüüd on kell 21.30 ja oleme laagris Kalvi lähedal rannal. See teeb tänaseks läbitud distantsiks 45 kilomeetrit. Hommik algas tugevate vastutuultega ja mingi hetk oli isegi küsimus millal ja kas minema saame. Kell 12 otsustasime ootamisest loobuda ja süstad veele ajada. Tuul oli kõva ja kaldal lainemurd kah parajalt kõrge. Õnneks oli Toila sadama juures liivarand selline, et veeleminek oli suhteliselt ohutu. Lainemurrust läbi aerutades lõi laine küll üle pea ja tegi meid enne märjaks kui õieti aerutamagi jõudsime hakata. Lainemurrust kaugemal oli vesi aerutatav ning varsti hakkas ka tuul vaibuma. Nõrgenevas vastutuules aerutasime paar-kolm tundi, seejärel oli ilm juba tuuletu. Täpselt nagu ilmateade lubas.

Toilas veedetud puhkepäev on ka väsimuse peletanud. Tänane suhteliselt tugev kilometraaz ei olnudki väga raske. Raskeim hetk vist oli peale lõunat Mihklil, kui ta keset aerutamist kalu toitma kukkus. Selline asi võib juhtuda, kui kõht on täis ja füüsiline pingutus peal.

Kuna start jäi suhteliselt hiliseks ja plaan oli täna tugev, siis hoidsime korralikku tempot ja tegime vähe peatusi. Tee peale jäi kõvasti vaatamisväärset, millest kahjuks ajapuudusel lihtsalt mööda aerutasime. Mis seal ikka, graafikus tuleb püsida. Homseks lubab tugevat tuult alates lõunast. Seepärast tõuseme vara ja proovime suure osa kilomeetreid läbida juba enne lõunat.