Orienteerumine matkal

Orienteerumine matkal

Üldvaate, teekonna planeerimise, grupile teekonna näitamiseks ja kindluse mõttes on endiselt hea kaasas kanda paberkaarti. Kuid millal ma viimati kompassiga kaardil asimuuti võtsin ja kompassi järgi sihtkoha poole liikusin, seda enam päris täpselt ei mäletagi. Praegu käib kõik elektrooniliste abivahendite järgi.

Võimalusi on mitmeid, neist levinumad käsi-GPS seade, nutitelefon ja tahvelarvuti. Kui muud võtta pole ja kaart ei pea olema täpne, siis võib lühikesele matkale kaasa haarata teisaldatava auto navigeerimise seadme, kaardi üldvaateid näitavad mõned GPSiga varustatud fotokad, merel kasutatakse kaardiplottereid jne. Eestis matkamiseks sobivatel käsi GPS idel on sees EOMapi Eesti teejuht või Regio Eesti topokaart. Mõlemad on head, üldkasutatavad teed ja talunimed on peal, maastiku vahelduvus ka enam-vähem jälgitav. Nutiseadmed on aga avanud selles vallas täiest uusi võimalusi.

Rakendusega Locus saab ennast positsioneerida, mõõta läbitud vahemaid, kaugust punkti, märkida punkte, salvestada läbitud rada, salvestada ala, võtta asimuuti jne lisaks paljudele muudele kaartidele ka maa-ameti omadel. Viimased pakuvad väga mitmekesised võimalusi. Näiteks põhikaardi täpsus on muljetavaldav. Kui Regio ja EOMapi kaartidel on rabas enam-vähem aru saada, kus kandis asub laugastik, siis Locuse abil saab põhikaardil täpselt aru, millise lauka millise sopi juures sa parajasti seisad, kaardil on peal ka väiksemad laukad ja vanad metsarajad. Lisaks kõrge resoga ortofoto, millelt kogenud matkaja loeb välja, milline raba osa on just kõige pehmem ja märjem. Kaartidele ja ortofotole saab lisada reljeefi, milles on palju abi näiteks Kõrvemaa ooside vahel. Väga kihvt on ajalooliste kaartide allalaadimise võimalus. Seisad mingi kohas, lülitud ajalooliste kaartide rakendusele ja vaatad, milline oli see koht kuuekümnendate nõukogude topokaardil. Maa-ameti kodulehel olevat merekaarti kahjuks WMS teenusena kasutada ei saa, kuid ka ranniku ortofoto järgi saab aru, kus on oht murdlaine tekkeks. Tähele tuleb panna, et rakendus võtab kaarte WMS formaadis netist ja vajalik on andmeside olemasolu. Locus on olemas nii piiratud võimalustega tasuta versioonina kui ka tasulisena. Õpetuse maa-ameti kodulehel: http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Avalik-WMS-teenus/WMS-nutiseadmes/WMS-Androidis/Locus-Free-voi-Locus-Protasuline-p431.html

Lisaks Locusele pakutakse nutitelefonidele mitmeid kaardirakendusi, kus kasutatakse väga erinevaid programme. Enamasti on nad mõeldud autojuhtidele ja hästi on kajastatud teed ja asulad. Tuntum neist kindlasti GoogleMaps, mis näiteks jalgrattamatkal on täiesti piisav. GoogleMapsis on teatavasti olemas ka kohati üsna hea resoga satelliitfoto. Kaart ja foto kood peaks ka enamuse veematkajate vajaduse rahuldama, kuid jalgsimatkaks maastikul jääb see minu arvates lahjaks. Eriti kui oled matkanud Locuse abil põhikaardil. Ka EOMapi teejuhi ja Regio topo saab mõne rakenduse abil nutiseadmes jooksma ajada. Sügavama huvi korral leiab teema kohta foorumitest palju soovitusi ja diskussiooni.

Olen oma Samsung Calaxy S5 ja Locuse abil viimasel ajal mitmeid matkasid teinud ning tulemusega väga rahule jäänud. Nutitelefoni ekraan on piisavalt suur ja hea resoga, et sealt isegi suuremaid plaane vaadata. Minu vana SonyEricsson Xperia jäi ilmselgelt väikeseks. Vahest võtsin matkale kaasa tahvelarvuti, kuid see ei ole veekindel ja tekitab tüütu lisakohustuse. S5 jääb suuruselt nende kahe vahele ja on täpselt paras. Ekraani heleduse põhja keerates saab seda hästi jälgida ka terava päikesevalguse käes. Kiire 4G side laeb kaardid alla ruttu, kuid eriti rabamatkadel satub kohtadesse, kus levi pole ning seetõttu peaks kaardid juba paremas levipiirkonnas avama, sest GPSi järgi saab neil liikuda ka ilma andmeside olemasoluta. Ranniku lähedasel merel sellega tavaliselt muret ei ole, sest levi on hea.