Mõnus koht aerutamiseks- Keila jõgi!

Esmaspäeval pakkisime varustuse ja minekusihiks oli Keila jõgi. Kuna maratonide hooaeg läheneb siis peab istumistunde koguma, parem muidugi kui istumistunnid vahetuvad aerutamistundide vastu! 

Startisime kontorist kogu kraam autos v.a Linda varustus. Linda kajaki pidime tema juurest katusele viskama.  Naljakas on see, et alati kui kuhugi matkale minek on siis enne matka läheb juba kõht tühjaks. Nii kostitaski Linda mind ja ennast vorstivõileiva ning mango teega. Jumal tänatud, et see kiire amps sai tehtud, see päästis päeva. 

Alustasime Keila-Joa silla juurest, mul oli sel aastal esimest korda võimalus kajakki istuda. Väga hea tunne oli, kaasa võtsin kaks erinevat aeru. Üks siis eurokas ehk tänapäeval juba tavaline aer, millel labade vahel ümar pulk ning teine grööni aer. Gröönikas on aga lauajuppi meenutav aer. Kui seda käes hoida siis kohe kuidagi ei saa selle kohta öelda suvaline lauajupp ja oota vaid kui vette saad. Tegu on lausa klassiga omaette, natuke tahab harjumist. Kindlasti kui teil tekib kunagi võimalus proovida gröönikat siis kasutage võimalust. Huvitav kogemus igastahes. 

Saime omal muhvid kätte ja mõnisada meetrit aerutatud kui Linda teatas, et tema ei plaani täna mitte vähem aerutada kui 20 km. Mis minulgi siis üle jäi, värisesin paadis ja aerutasin edasi. 

Mind hämmastas jällegi see jõgi. Nimelt 2 km stardist lendasid meie ees siniste rakettidena jäälindude paar. Jäälinnul on omane sinakalt helkiv sulestik ning vahepeal teeb ta peenikest piiksuvat häält. 

Kevad on kindlasti üks mu lemmikaegu jõgedel sõitmiseks. Puudel pole veel lehti ja näeb kaugele, aeglasema vooluga kohtades pole ka vetikaid ning veetase on tavalisest kõrgem. Lindude ränne on käimas ning kui põldudelt tõusevad või maanduvad suured linnuparved on vaatamist palju.   

Suure üllatusena oli päris palju kopra tegutsemisjälgi märgata. Näha oli näritud puid kui ka vette libistamisest tekitatud rennikesi. Osadel olid jäljed väga värsked, võiks lausa öelda, et need olid soojad 🙂

Kui 10 km sõidetud tegime joogipausi ning allavoolu tagasi. Kinnastega oli külm aga muhvidega mõnus, täpselt paras. 

Millal jälle? No kui mitte varem siis pühapäeval.