Suusatades Kõrgelaiule

Sibasin merele. Kelk kandis varustust ja lohises järgi. Päike siras ja külma oli umbes 6 kraadi. Läksin lambaid Kõrgelaiule kaema ja muidugi tahtsin ka merel olla ja suusatada. Oi, kuidas tahtsin.

Kui end Rohuküla sadamast minema tõukasin, kuulsin ainult oma suuskade sahinat lumel ja tundsin kõrvetavat külma tuult oma näos ja kui tuul kadus siis soojendvat päikest. See oli nagu mediteerimine ma libistasin end lumel ja käed käisid taktiks kaasa. Eemal paistsid laiud ja rüsikuhjad.

 

 

Vahel osutus, et väike rüsikuhi end liigutas, siis osutus see hülgeks. Hülged kadusid, kuid nende jää peale tulemise augud jäid.

Kõrgelaiule jõudsin, kui päike hakkas madalamale vajuma. Külmakraade kimas juurde. Esimese hooga vaatasin lambad üle. Siis läksin puude järgi, hakkasin lõkkeaset välja kaevama ja samal ajal täitsin 4 prügikotti, et neid lumeonni ehitamiseks ära kasutada. Ehitasin lumeonni st. kühveldasin lund prügikottidele peale. Tegin lõkke ülesse, kasutasin süütepulka, läks ilusti.

Lõke üleval, sulatasin lund, et tatart keeta. Teed keedsin teekannus, kohalikus. Suupisteks oli röstitud banaan, leib ja peekon. Maitses imehea, soe tatar peale ja kõht oli kurguni täis.

 

Hakkasin onni lahti kaevama. Sain kotid hõlpsalt kätte, natuke tegin ruumi suuremaks ja magamisplats oli olemas. Jätsin sel korral põranda kõrgemaks ja ukseava oli madalam, et sinna võiks külm õhk minna. Sisse tegin ka kaks ventilatsiooni ava.

 

Panin madratsi onni, samuti ka puhvi saputad magamiskoti ja ronisin ise järele. Arvestades miinust haarasin pea kõik oma riided magamiskotti kaasa, samuti saapad ja gaasi, et see natukegi soojem oleks ja lihtsamalt hommikul balloonist välja tuleks.

 

Öösel oli madalaim temperatuur -15,6 C.

 

Magada sain päris hästi. Korra ärkasin kuna jalgadel oli jube palav; korra, et õlad külmetasid. Mässisin sulejope endale ümber õlgade ja magasin pahinal edasi.

 

Hommikul oli päike enne mind ärganud, samuti lambad, kes olid laiule uitama läinud. Hommik oli krõbe. Öösel oli onni uks ( kelk + seljakott) eest ära lennanud, ilmselt müksasin neid jalaga.

 

 

Ruttu sebisin end unesoojast magamiskotist krõbedasse hommikusse. Lonks kuuma teed termosest ja kohe oli mõnusam olla. Peale hammustasin eilset tatart.

 

Korjasin kola kokku. Täna on õnneks lühike ots- 13 km, eilse 27 asemel.

 

 

 

Varsti korjas praam mind Heltermaalt peale, et kodule lähemale sõidutada. Praamist oli jääväljadele hea vaade.

Õige pea uuesti!

 

P.S Merele minnes kanna alati jäänaaskleid ja võta varuriided veekindlas kotis kaasa!

 

Meie suusamatkadest loe lähemalt- http://www.360.ee/suusamatkad/