Muljeid hundijälgede matkadelt

Veebruari lõpus matkasime kolmel järjestikusel päeval Kõrvemaal huntide jälgedes. Sumpasime räätsadega lumises metsas, tegime põnevaid avastusi ja saime osa meie jaoks erakorralisest, kuid metsas igapäevasest vaatemängust lumel. Juba sel pühapäeval plaanime taas huntide tegemisi avastama minna.

 

Jäljeluuresse minnes avastasin esimesed huntide jäljed Keskpolügooni läbiva tee pealt.

 

 

 

 

 

 

 

 

Mööda teed edasi jalutades jõudsin kohani, kus koprad olid toitumas käinud. Koprad muutuvad talve edenedes tegusamaks ja varakevadel käiakse juba aktiivsel pesadest väljas.

 

 

 

 

 

 

 

Loomulikult olid kobraste tegemise vastu huvi tundnud ka hundid.

 

 

 

 

 

 

 

Kolmandal päeval juhtisid võsavillemite jäljed meid verise laiguni lumel. Asja natuke lähemalt uurides ja värskelt sadanud lund räätsaga laiali lükates avanes lahinguväli. Susid olid murdnud siin metssea, kes ilmselt ilma võitluseta ei alistunud. Sellisest looduse vaatemängust, mida Aafrika loodusfilmides on tavalised, saab Eestis osa talvel lumel olevaid jälgi lugedes.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Praegune ilmaprognoos on hea, lubatakse külma ja sademetevaest nädalat. See loob pühapäevaseks hundijälgede räätsamatkaks head tingimused. Matkal osalemiseks saab registreeruda siin