Kõrvemaal huntide jälgedes

Juba kaks nädalat kestnud sajuta ilm jätkub endiselt ja metsad lausa kubisevad loomajälgedest. Jälgi on nii palju, et raske on aru saada nende vanusest. Kuid see polegi oluline, sest ka vanu jälgi ajades saab aimu loomade tegemistest. Käisime reedel räätsadega Kõrvemaal hundikarja jälgedes.

Meil oli õnne, sest paljude lahknevate jäljeridade hulgast pidevalt umbes valides jõudsime huntide magalasse. Siin oli kari veetnud mitmeid päevi. Tuvastasime vähemalt 6 erinevat magamisaset. Tundus, et nendes oli magatud mitmeid kordi, sest asemed oli sügavale sisse sulanud. Igatahes, magamisasemete juurest läks igas suunas lugematul hulgal jälgi.

 

 

 

 

 

 

 

Hundid tavatsevad puhata lagedamates kohtades, kust avaneb ümbritsevale hea vaade. Seekord oli magala jõeluhal. Mõned magamisasemed asusid roostikus, mõned otse jõejääl.

 

 

 

 

 

 

 

Magalat ümbritses hõre puusalu, ümberringi lage luht.

 

 

 

 

 

 

 

Eriti tihedalt oli käimise jälgi jõe jääl. Jäi mulje, et kari oli magalast teinud mitmeid retki. Magalale lähemal olid käigurajad rohkem kasutatud ja kaugemale minnes hargnes sealt eri suundades jäljeridasid laiali, nagu lehvik.

 

Mõne koha peal hakkasid lumel silma kergelt verised laigud. Selliseid jätab lumele indlev emahunt. Praeguseks peaks huntide jooksuaeg lõpukorral olema. Aga kuna meie leitud jäljed olid vähemalt nädala jagu vanad, siis tõenäoliselt käis sel ajal jooksuaeg veel täies hoos. Sellel pildil võib arvata indleva emahundi istumiskohta.

 

 

 

 

 

 

 

Tõestus sellest, et kaitsealusel Kõrvemaa hundikarjal läheb hästi ja kevadel on järglasi oodata.

 

Märgistuskohti ja väljaheiteid leidus kõikjal, isegi puu küljes rippuval jäätükil:)

 

 

 

 

 

 

 

Umbes kilomeetri kaugusel magalast sattusime puhtaksnäritud metssea kolbale. Võib arvata, et tegemist oli jäänustega huntide söömajast.

 

 

 

 

 

 

 

 

Lähipäevade prognoosid lumesadu ei ennusta!