Saada päring!
Seiklus- ja matkafirma 360 KRAADI

Hundijäljed juhtisid karu korjuseni

Eile käisime räätsamatkal huntide jälgedes ja leidsime ära söödud noore karu jäänused.

Luureandmete põhjal viibis hundikari läinud nädala lõpus Põhja-Kõrvemaal kaitseväe keskpolügoonil. Pühapäeva varahommikuse luure tulemusel leidsimegi värsked huntide jäljed polügooni ja Ohepalu kaitseala piirimailt. Võtsime matkagruppi sappa ja suundusime huntide tegemisi avastatama.

 

 

 

 

 

 

Algus kulges kõik nagu tavaliselt, matkasime räätsadega mööda huntide jäljeridu. Kaks hunti olid jooksnud üksteise jäljes ja eraldi, märgistanud ning nuuskinud teiste loomade jälgi.

 

 

 

 

 

 

Peale kehakinnitust avastas Triin põõsastest suure looma jäänused. Esmapilgu tundus, et põdravasikas. Siis kisuti lumest välja looma pea. Mhm kihvad. Hunt, ütles keegi. Kuid lähemalt uurides: kihvad, karvad, tagakäpad(esimesed olid kadunud) – karu!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aga arvatavasti mitte huntide poolt murtud, vähemalt mitte lähiminevikus, sest jäänused olid vanad. Küll aga olid hundid korjust närinud. Tegemist oli noore karu jäänustega. Miks võib noor karu surra?
Karude elus on kriitiline periood peale ema juurest lahkumist 1,5-3 aasta vanuselt. Iseseisvumine saab paljudele noortele pätsudele saatuslikuks ja sel eluperioodil on  karude looduslik suremus suurim.

  • Noore isakaru võib murda suur isakaru oma territooriumil. See ei oleks midagi harukordset. Siis oleks arvatavasti murdja murtut söönud. Seda võimalust vähendab fakt, et selgroog ja kolp olid terved, mis täiskasvanud isase rünnaku puhul tavaliselt nii ei jää.
  • Surmavaid haigusi karudel väga palju ei esine aga välistada seda ei saa, et tõvest kurnatud ja näljane mesikäpp hinge heitis.
  • Jahimeeste jahipraak, üsna tõenäoline variant. Karu oli jahi käigus haavata saanud ja hiljem metsas surnud.
  • Huntide poolt murtud. On teada, et Põhja-Venemaal ja Põhja-Ameerikas võivad suured hundikarjad noori karusid piirata. Tean Eestis metsamehi, kes on talvel jälgede järgi ka selliste sündmuste tunnistajaks sattunud, kus hundid noort talveund magavat päntajalga tülitavad aga saakloom mesikäpp võsavillemile kohe päris kindlasti ei ole. See variant on seega vähem tõenäoline aga välistad ei saa.
  • Muu, näiteks vigastused, autolt saadud löök, lõppeks ei saa ka välistada, et karu polügoonil sõjaväelaste tegevuse tõttu viga sai.

Ilmselt jääbki lõplik tõde saladuseks aga sellised leiud teevad räätsamatka väga põnevaks. Huntide jälgi otsime räätsamatkal Sirtsi sohu ja mesikäppade tegemistest proovime aimu saada räätsamatkal karu jälgedes.