Pruunkaru veebruaris

Karude taliuinak kestab.

Just nimel taliuinak, sest karude talvine magamine on küll oluline kohastumus talve üleelamiseks, aga ei ole võrreldav osade väikeimetajate raske talveunega. Taliuinaku ajal kehatemperatuur langeb umbes 5 kraadi võrra, südametöö ja hingamine aeglustuvad oluliselt, aga säilitatakse kontakt ümbritsevaga. See võimaldab potentsiaalsele ohule kiiresti reageerida. Taliuinaku ajal mesikäpp ei söö ega joo midagi ja ei „käi hädal“. Karu organismi ainevahetuse eripära võimaldab taliuinaku ajal jäägid ümber töödelda. Nii säilib pika une ajal lihasmass ja kontide tugevus. Inimene kaotaks nii pika magamise ajal 90% lihasmassist ja kondid muutuks hapraks. Vanasti rahva hulgas levinud arvamus, justkui karu talvel käppa imevat, tuleb arvatavasti asjaolust, et karud magamise ajal ja peale ärkamist tõesti käppasid närivad. „Käpaimemise“ põhjuseks on aga mitte toitumine vaid kulumatusest sügeleva talla naha ja pikaks kasvanud küünte närimine. Magava karu koopa juures on matsutamine kuulda.