Pruunkaru septembris ja oktoobris

Septembris valmivad rabas jõhvikad ja „karuhunnikud“ muutuvad dekoratiivseteks, sisaldades suurel hulgal seedimata punaseid marju.

Karud muutuvad jälle nähtavamaks, sest käib kibe söömine, et taliuinakuks piisavalt rasva koguda. Sagenevad külaskäigud jahimeeste poolt rajatud metssigade söödakohtadesse ja õunaaedadesse. Väljaheitehunnikud võivad siis sisaldada jõhvikaid, pohlasid, puhast vilja, õunu, aga ka näiteks herilasi. Kui üldiselt on metsloomade puhul emotsioonid raskesti jälgitavad, siis „karutükid“ pakuvad kõneainet. Teele jääv puuront heidetakse kaugele põõsastesse, tühi metssea söödaküna kistakse pilbasteks ja kõik muu, mis söömist takistab lõhutakse „vihahoos“ laiali. Sügisperioodil külastavad karud ka rohkem mesilaid, kust on võimalik saada suures koguses nii süsivesiku- (mesi) kui ka valgu- (haue) rikast toitu.

Käesoleval aastal lisandusid erakordselt hea pähkliaasta tõttu karu dieeti sarapuupähklid. Kohati koosnesidki karu väljaheite hunnikud peamiselt pähklikoortest.

Ka pohlasaak oli Alutagusel väga hea ja seda oli näha metsasihtidel karujälgi otsides.

Ilmselt hoiab metsaandiderohke aasta päntajalad metsas paigas ja see on ka põhjuseks, miks Alutaguse karuonni juures sel sügisel karusid nii harva näha.

Oktoobris on pätsidel vaja koguda veel viimaseid rasvavarusid. Süüa, süüa ja mida rohkem ning rammusam, seda parem. Taliuinaku eelsel ajal võivad karud taas sõralisi murda. Sel ajal võib mesikäpp tarbida 20 000 kilokalorit energiat päevas, see vastab umbes 400-le õunale. Nii võtab täiskasvanud karu juurde 400 g päeva kohta. Erinevail andmeil kaalub karu sügisel 20-30% rohkem kui kevadel. Poegival emasel võivat kaaluvahe olla isegi kuni kahekordne. Kuu lõpupoole hakkavad karud jääma paikseks, viibivad oma talvituskoha läheduses ning nende toitumisintensiivsus väheneb märgatavalt.

{wmvremote}mms://tv.eenet.ee/karu{/wmvremote}