Mihkli 3. ülestunnistus
Saigi tehtud. Nüüd kui päevake puhatud ja mõtteid korrastatud ongi paras aeg asi kokku võtta. Kui lühidalt öelda siis retk oli raske ja kurnav, kuid ka lõbus ja vaheldusrikas. Väike Eesti pakub siiski hämmastavalt palju suuremaid ja väiksemaid vaatamisväärsusi. Matk ise kulges suuremate viperusteta. Õnneks ei jäänud keegi haigeks, ega teinud endale külmas aerutades suuremat viga. Ainuke takistus mis matka käigus esines oli siiski see kurikuulus vastutuul. Ükskõik kuhu me ka ei liikunud, puhus tuul alati vastu. Erandiks võib pidada ainult Pärnut, kus nii esimesel kui ka viimasel päeval pärituul toetas. Mis aga kogu matka vältel õlitatult töötas oli meeskond. Selle üle on mul väga hea meel. Kolmekesi aerutades ei tekkinud kordagi olukorda kus oleks lahkhelisid tekkinud. Kõik töötas nagu masina värk. Ilma teineteise toetuseta oleks retk kindlasti kümneid kordi raskemaks osutunud. Samuti oli suur abi maal olevatest inimestest. Kes pakkus katusealust, kes aga varustas meid vajalikuga. Ja muidugi kõigi kaasaelajate toetus, kellele see ettevõtmine huvi pakkus. Aitäh teile!
Lõpetuseks võiks öelda, et päris hea tunne oli millegagi erilisega hakkama saada. Soovitan kõigile millegi erilisega hakkama saada ja miks mitte koos meiega.
Peatsete kohtumisteni ja päri tuult kõigile.
Mihkel
P.S. Aitäh Bert ja Eric meeldiva retke eest.