Kõrvukräts ja kährikkoer

Eelmisel nädalal käisime Triinuga Läänemaal põtrade pulmas kontvõõraks. Pulmad olid uhked, pullid ragistasid ja ohkisid põõsastes, lehmad ammusid kutsuvalt luha peal. Pulmad peaks veel mõned nädalad kestma, soovitan kindlasti külastada.

Kuid nagu looduses ikka, võib sihtmärgi asemel hoopis keegi teine üllatada. Lähed hunte kuulama, hakkab händkakk huikama. Otsid hülgeid, näed meres ujuvat põtra jne. Seekordsel põdraretkel astus pealavale hoopis kõrvukräts.

{youtube}c7AfVVMVSmM{/youtube}

Oli juba päris öö. Sõitsime Penijõe kandis ja äkki nägime autotulede valguses ühte lindu puuoksale laskumas. Pidurdasin hoo kiirest maha, suunasime linnule valguse ja seal ta istus. Vaikselt kerisin küljeklaasi alla, toetasin objektiivi klaasile ja lülitasin kaamera sisse.

Olime seal tükk aega istunud, kui kakk meie autost ette poole hakkas vaatama. Triin müksas mind ja osutas auto ette. Noor kährik tuli reipa sammuga mööda teed otse meie poole. Triin suunas valguse kährikule, natuke ta nagu kahtles, aga väga sellest häirida ei lasknud.

{youtube}Ud-WFcooM7M{/youtube}

Taustal huikasid kodukakud. Varsti jalutas kährik minema, kõrvukas lõpetas enda kasimise ja ka meie sõitsime ära. Öös on asju.