Karude pulmad on alanud

Mai lõpus hakkab Eesti pruunkarudel jooksuaeg. Tavaliselt elavad meie pätsud üksi, eriti kehtib see suurte isaste kohta. Aga mai lõpus, emaste innaaja alguses, hakkavad täiskasvanud isakarud otsima paarilisi. Suurte isaste lähedust pelgavad pooleteise aasta vanused kutsikad on sunnitud ema juurest lahkuma. Vahest jäävad õed-vennad mõneks ajaks kokku, aga mõnikord minnakse kiiresti lahku. Ilmselt sõltub see iseloomust ja omavahelisest klapist. Sellised noored jõmmid ei oska veel päris õige metsakuninga moodi käituda ja ukerdavad keset päeva külade läheduses ja metsateedel. Tundub, et suuri isaseid liigikaaslasi kardetakse rohkem kui inimesi. Teated ringi hulkuvatest suure koera mõõtu pruunidest karvapallidest, kes pidevalt kahe jala peale püsti tõustes ümbrust seiravad, ongi inimeste jaoks märk mesikäppade pulmade algusest. Nii näiteks avaldas mõni päeva tagasi Postimees loo Haljala lähedal nähtud ja pildistatud kolmest teismelist päntajalast.

Ka Alutagusel on karude pulmad alanud ja vaatlusplatsil poseerivad pidevalt kaks suuremõõtmelist „kaisukaru“. Aeg-ajal külastab karukaamera esist ka üks täiskasvanud isane, kuid mesinädalaid pidavat paarikest pole veel nähtud. Reedel olin grupiga karuonnis ja noored ilmusid kohale juba päris vara. Läbi vaatlusakna tehtud pildid viitavad karude erinevusele nii välimuses, kui ka iseloomus. Üks noor päntajalg oli teisest heledam, suurem ja julgem. Tundus, et tema on initsiatiivi võtja ja otsustaja.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Väidetavalt paarituvad emased jooksuajal mitme isasega ja seetõttu võivad kutsikad pärineda erinevatelt isadelt. Alutaguse vaatlusonni ja kaamera vaateväljas oleme tuvastanud kaks suurt isakaru, Sveni ja Trulla. Sven on suurem ja heledam, Trulla tumedam ja väiksem. Samas, iseloomult tundub Sven rahulikum ja leebem, Trulla seevastu pealeminevam ja agressiivsem. Geneetiliselt neid karusid uuritud pole ja seetõttu edasi võib iga üks ise fantaseerida. Praeguste teadmistega jääb õhku veel üks põnev küsimus: möödunud sügisel nägime onni juures ühte emakaru nelja ja teist kolme kutsikaga, kas ülalpool kirjeldatud kaks noort karu pärinevad neist pesakondadest? Võivad, aga ei pruugi, sest nagu juba alguses mainitud, käituvad õed-vennad erinevalt. Alutagusel on karusid palju ja seetõttu võib olla tegemist ka täiesti uute mesikäppadega.

 

 

Hea ülevaate saab kahe noore karu tegutsemisest looduskalendri karukaamera foorumist http://www.looduskalender.ee/forum/viewtopic.php?f=50&t=558&sid=6bc4888997d544ed1c62e0b7da1b839b&start=660

 

Võimalus karusid oma silmaga näha ja pildistada tekib Alutaguse karuonnides: http://natourest.ee/