Karud valmistuvad talveuneks

Praeguseks on meie karude talvise rasvakihi kogumine lõpukorral. Novembris jäävad Eesti karud talveunne ja paar nädalat enne seda karude liikuvus ja ilmselt ka toitumine väheneb. Organism on vaja pikaks magamiseks ette valmistada.

Sügisel toitutakse põhimõttel, et mida energiarikkam ja lihtsamalt kättesaadavam, seda parem. Eestis sobivab talveks hädavajaliku nahaaluse rasvakihi kasvatamiseks ideaalselt süsivesikuterohke taimne toit – marjad, teravili ja õunad. Kusjuures näiteks heal pähkliaastal võib peatähelepanu sarapuudele koonduda. Peenemalt väljendudes saab öelda, et pruunkaru on oportunistlik omnivoor. Ka sügisesed karude liikumised on seotud söömisega. Kui leitakse hea toitumiskoht, siis võib karu sügisel päris paikne olla. Nii keskendus 2005.a Lääne-Virumaal uuritud emakaru peamiselt ühele mahajäetud õunaaiale. Inimtekkeline toit ongi Eesti metsakuningatele sügisperioodil oluline. Teravilja süüakse varasügisel põldudelt ja hiljem metssigade söödaplatsidel. Kui käia Alutagusel kunagiste talude õunapuu aedades, siis on seal tavalised ottide poolt kraabitud ja murtud puud. Tähtsamad looduslikud toiduobjektid on sügise alguses mustikad ja hiljem pohlad.

Nähtavasti on Alutaguse metsakaamera eest läbi astunud pätsud ennast teraviljast ja õuntest piisavalt täidlaseks söönud ja sel hooajal lõpetame ülekande. Kevadel peale tõusmist vajab organism taas käivitumist ja tundub, et kohe mesikäpad sööma ei torma. Suuremaks söömiseks läheb aprilli lõpus-mai alguses, siis loodame taas kord Alutaguse metsade vahel karude liikumisi jälgida, seniks rahulikku und!