Harukordne video hundist ja põdrast

Märjamaa jahimeeste automaatkaamera filmis harukordse video. Käesoleva aasta augustis ülesvõetud lõigul on näha põdrapull ja isahunt, mõlemad nooremapoolsed.

{youtube}mK3U6u1wtZI{/youtube}

Hundi jahistrateegia kogukama saaklooma puhul on jooksma ajamine. Hunt ei ole suurem asi hiilija ja äkkründaja, tema keha on loodud pikaajaliseks kestvaks pingutuseks. Seisev täiskasvanud põder või seakult võib hundile ohtlik olla. Põgeneva saaklooma tähelepanu on jooksmisel, see teeb huntidel murdmise lihtsamaks. Ka selle video lõpus on näha ühte äkilisemat hüpet, mida võiks tõlgenda katsena sundida põtra liikuma.

Kahjuks oli automaatkaamera lindistusaeg häälestatud ainult kaheks minutiks, aga isegi see lühike lõik näitab, et põder ajab vaatamata tülitajale oma asju rahulikult edasi. Noore põdrapulli kehakeelest pole võimalik välja lugeda ühtegi vihjet hirmu kohta ja vastupidiselt laialtlevinud eksiarvamusele ei põgene kõik loomad hundi saabudes paaniliselt.

Video iseloomustab praegust olukorda ka seetõttu, et kitsede arvukus on madal ja võsavillemid peavad leidma alternatiive. Uurijate sõnul on Eesti hundiaskurkonna viimased põlvkonnad kasvanud üles suuresti kitsede najal. Samas on põtrade ja sigade arvukus kõrge ja hallivatimehed päris nälga ei tohiks jääda. Kuid Skandinaavia kolleegide juttu, et hunt on võimeline üksi murdma täiskasvanud põtra, meie asjatundjad kinnitama ei kipu. Murtakse eelkõige haigeid või jahis vigastatud loomi. Täis elujõus sarvikuid rünnatakse talvel karjaga. Eks näis, sest hundi kohanemisvõime on lausa legendaarne, tuleb põnev talv.

Kõrvemaa huntide tegemisi tule meiega uudistama talvel räätsadega