Alutaguse vaatlusplatsil

Alutaguse vaatlusplatsil on peale mai lõpu – juuni alguse kõrget aktiivsusperioodi jäänud vaiksemaks. Karusid pole veebikaamerast nähtud juba nädala jagu. Selles pole midagi üllatavat ega ootamatut.

Kui kevadel on Eestis karude energiavajadus väga suur ja tähtsamaks toiduobjektiks imetajad, siis suvel kasvab oluliselt taimede ning putukate osakaal. Karude menüüs olulised taimed nagu naat, heinputk, karuputk, koeratubakas jt kasvavad suureks ning sipelgad on laialt saada. Suvine väiksem energiavajadus ja rikkalik värske toidulaud kahandavad huvi imetajakorjuste vastu. Karud kaovad vaatlusplatsi juurest peale jaane ja nii juba mitu aastat järjest. Mis on hea, sest meie eesmärk ei ole iga hinna eest karude kohale meelitamine ja seeläbi nende loomuliku dieedi muutmine. Karude ilmumist Alutaguse metsakaamera vaatevälja on oodata jälle augustis, siis kui ottide tähtsamaiks toiduobjektiks saavad teravili, õunad ja marjad.

2011 kevade vaatlused võtab eelmises blogikirjes kokku Triin. Vaatlusonnide juures nähti vähemalt 8 erinevat karu, noort hunti ja kes-teab-kui-palju rebaseid ning kährikuid. Lindudest tasub mainimist kanakull, laanepüü, tutt-tihane, pasknäär, pöialpoiss ja karuvaatlejate vahelt suurde vaatlusonni sisse lipsanud isane must-kärbsenäpp, kes peale mõningast segadust:) jälle tee vabadusse leidis.

Väiksemate imetajate ja lindude tegemisi saab metsakaamerast vaadata terve suve. Vähemalt eelmisel aastal ilmusid sügisel kohale ka metssead, kelle käitumine karuderohkeis Alutaguse metsades erineb oluliselt seninähtud seakaameratest. Mõnel vaiksel ööl on metsakaameras kuulda põtrade ohkeid, kuigi kaamera ette pole nad veel ilmunud. Põtra nägime vaatlusonnist paar aastat tagasi, esimesel hooajal.