Alutaguse karuvarjest: suur isakaru, sead ja kährikud

Saime kõne, et meie karuonni juures käib kõva möll. Sõitsime neljapäeval kohale.

 

Peale kella viit õhtul istume onnis ja vaatame pingsalt aknast välja, näha pole kedagi. Kell on juba seitse, ikka pole veel ühtegi looma. Korraks tuleb üks kährik, näib väga rahutu ja kaob kohe. Tähendab, et karu on läheduses.

 

Peale kella kaheksat õhtul ta lõpuks tuleb, suur ja tume.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Natuke askeldab ja viskab ennast kõhuli.

 

 

 

 

 

 

 

Ajab suu lahti ja hakkab käppadega vilja suhu uhmerdama.

 

 

 

 

 

 

 

 

Kohati kaob ära, aga varsti on jälle tagasi. Karu äraolekutel teevad kiirvisiite kährikud.

 

 

 

 

 

 

 

 

Siis kaob mesikäpp pikemaks ajaks. Mingil hetkel tuleb uni ja lähme magama. Kella 4. paiku öösel ärkan ja vaatan aknast välja. Näha on paar kährikut. Järsku nad põgenevad. Mõne minuti pärast ilmub põõsastest mitu suurt looma, emakaru poegadega!, jõuna juba mõelda. Siiski mitte, seakari on oma öistel rännakutel meie juurde sattunud.

 

 

 

 

 

 

 

 

Sead on näha umbes tunni jooksul. Aga ka neil on ninad pidevalt püsti ja aegajalt panevad emise hoiatussignaali peale raginal põõsastesse. Siis ilmuvad jälle tagasi. Mingil hetkel on näha umbes kümmet siga, emised, kesikud ja põrsad. Kutud lahkuva umbes tunni pärast. Vahepeal sigade söömaaega kõrvalt jälginud kährikud tormavad jälle vilja kallale. Lähen magama.

 

Kell 7 heliseb Triinu telefonis äratus. Tõuseme üles ja esimene mõte on asju pakkima hakata, sellise kära peale on ju kõik loomad läinud. Igaks juhuks heidan pilgu aknast välja: „vanamees“ lamab keset platsi käpad laiali :), vist magab. Haaran terve öö kasutult seisnud kaamera järgi. Kurat, ei fokusseeri, liiga pime veel! Õnneks ott ei mõtlegi lahkuda. Tõstab pead, vaatab ringi, nosib vilja ja magab edasi. Lõpuks ometi on piisavalt valgust ja saan pildi teravaks. Täpselt õigel hetkel, sest peagi tõuseb suur ja pruun rahulikult püsti ning lahkub väärikalt. Kell on 7.40, tänaseks aitab.

{youtube}3Ah4hIkmtdo{/youtube}

 

Kui viimasel ajal kostab Pärnu- ja Tartumaalt hädakisa mesikäppade kõrge arvukuse kohta ning nõutakse suuremaid küttimislimiite, siis Alutagusel ollakse karudega harjunud. Tundub, et see kehtib ka metssigade ja kährikute kohta. Ott oli praktiliselt terve öö platsis, aga ikkagi jõudsid ka nemad oma vilja ära süüa. Kui suuremaks küttimiseks läheb, siis loodetavasti seal, kus karud tõesti tüliks on.