Räätsamatk Märgalade päeva raames, 7. veebruaril.

Rabivere raba teatakse huvitava leiuga, aastast 1936. Kaks, turvast lõiganud kohalikku meest, leidsid naise mumifitseerunud laiba. Leid oli 1,5 meetri sügavusel. Sealtsamast leiti ka rootsiaegne raha ja sõlg, surnukeha vanust hinnati paarisajale aastale. Naine oli rabasse maetud ja tema mütsil ja kinnastel olid eristatav koekiri.

Räätsamatk viib meid praegu töötava Rabivere turbatootmisalale. Tutvume lühidalt turba tootmise protsessiga, turba omadustega (milline turvas sobib aianduseks?), turba edasise kasutamisega ja turbatootmisega seotud keskkonnamõjudega.

Samuti tutvume Rabivere tootmisala ammendunud aladega, mis on kasutusest välja langenud 1980ndatel ja 1990ndatel aastatel. Sarnaseid turbatootmisest välja langenud ja Nõukogude Liidu ajast maha jäetud alasid on Eestis ligikaudu 10 000 ha.

Retke jooksul tutvume ka ammundatud turbatootmisalade korrastamisvõimalustega ning Rabivere rabas 1985.a. tehtud jõhvika- ning hilisemate mustikakasvatuse katsetega.

Anna-Helena Purre on Tallinna Ülikooli ökoloogia doktorant, kelle põhiliseks uurimissuunaks on turbatootmisalade korrastamine, eriti neil aladel looduslikele soodele sarnaste ökosüsteemide taastamine ja sellega seotud taimkatte areng ja süsinikuvood. Lisaks töötab Anna-Helena OÜ Inseneribüroos STEIGER, kus keskendub peamiselt turbatootmise ja turbaalade korrastamisega seotud keskkonnamõjudele, nende hindamisele, leevendusmeetmetele ja seirele.

Mõned päevad enne matka saadame informatsiooni osalejatele e-mailile kogunemisekoha, riietuse ja matkajuhi infoga. Räätsamatk toimub iga ilmaga.

SOETA PÄÄSE SIIT.

Kohtumiseni Rabivere rabas!