Matkajuht Gertrud armastab loodust ja lugusid!
Mida tegid enne 360 KRAADI meeskonnaga liitumist?
Õppisin Eesti Maaülikoolis bakalaureuse tasemel loodusturismi eriala. Ülikooli ajal töötasin puhastusteenindajana (koristajana) ning tegime kursuse kaaslastega enda praktikabaasi (Let’s Go Lahemaa) Viinistu külla, samal ajal sai ka hotelli poolel koristajana töötatud.
Millal jõudsid sellesse valdkonda ja kuidas said aru, et see on just see ÕIGE asi millega tegeleda?
Olen terve oma elu armastanud loodust ja metsa (olen pool elu olnud tõeline maakas). Mind on paelunud rabamaastiku müstilisus ning uute paikade avastamisrõõm. Kui ma töötasin au pair’ina (lapsehoidjana) Austrias (Zlan, Kärnteni liidumaal), siis elasin ma minu jaoks päris mägedes, mis oli ühtlasi minu jaoks tõeline unistus. Tänu sellele oli mul võimalus koos sealse perega palju käia matkamas ja erinevaid Kärnteni pärle avastamas. Nendel hetkedel alpide matkaradadel jõudsin järeldusele, et matku tahaksin ise teha ning jõudsin seeläbi ka loodusturismi eriala õppimiseni (sel ajal kui märtsist augustini seal elasin, siis hakkas juunis ka kandideerimine ülikoolidesse ning loodusturismi erialale oli võimalik ka distantsilt kandideerida 😉 ). Matkajuht on põnev olla.
Mis on olnud need sündmused või tegemised, mis on mõjutanud enim saada sul selleks, kes sa täna oled?
Lapsepõlves veetsin palju aega enda vanavanemate juures Jõgevamaal, Vanassaare külas, mistõttu käisin kogu aeg vanaisaga tema toimetustes kaasas (kalapüük, korilus, kopratammide lõhkumine, metsa tegemine, puude istutamine, põlluharimine, heinategu jne). Vanaisa rääkis mulle palju loodusest ja minu küsimused erinevate taimede/loomade kohta näisid kindlasti lõputud, kuid sama lõputud olid ka tema vastused minu küsimustele. Siia lisaksin vaheaasta peale gümnaasiumi (pool aastat tööd ühes Saksamaa võistlus- ja sporthobuste müügitallis ning eelpool mainitud peaaegu pool aastat Austrias) – töö Saksamaal õpetas iseseisvust ja enda kehtestamist meeste maailmas ning Austria töö kasvatas minus julgust end teistele avada ning võõraste inimestega suhtlemist. Samuti ülikooliaastad nii Eesti Maaülikoolis kui ka Tallinna Ülikoolis.
Mis sulle matkade ja selle valdkonna juures kõige enam meeldib?
Ikka ja jälle imestan, kuidas ühest paigast võib iga kord midagi uut leida. Mulle meeldib, et saan seejuures unustada argipäeva mured ning lihtsalt kuulata loodushääli, mitte automüra. Matkamine inspireerib mind ka tegelema maalimisega, sest iga kord on loodusvaadetes midagi uut ja teistsugust.
Kui sa parasjagu ei toimeta kontoris või ei vii läbi matka, siis kus ja mida tehes võib sind kohata?
Peetri Lasteaed-Põhikoolis lastekarja keskel 😀 Tegelikult kui ma ei tee tööd, siis tegelen oma uue kodu sättimisega või käin mööda uusi matkaradu, mida veel külastanud pole. Tihti vuran rattaga ringi, loen raamatuid ja püüan alustada maalimisega. Kui koroona piirangud läbi saavad, siis püüan leida tee tagasi ka ratsutamiseni.
On sul mõni raamat, mida ikka ja uuesti loed ja mida soovitaksid teistele lugeda? Miks just see raamat?
See on väga raske ülesanne, neid raamatuid on väga palju. Kindlasti soovitaksin lugeda Thomas Eriskoni raamatut “Idioodid minu ümber. Kuidas mõista ennast ja teisi.” – see raamat pani mind ennast ja teisi natuke teise nurga alt vaatama. Kui tahta end loodusest inspireerida lasta, siis Loodusfotode aastaraamatud on paeluvad. Aga isiklik lemmik on “Hobune sõber igaveseks”, mis on pühendatud eesti hobusele.
Oled maailmas päris palju ringi reisinud. Mis on need 2 unistuste sihtkohta, kuhu sooviksid lähiajal minna? Mis nende paikade juures kõige enam sind kutsub?
Tahaksin tegelikult minna ümbermaailmareisile, aga see tundub hetkel liiga utoopiline. Aga mõte on minna Peruusse, sest see tundub minu jaoks väga eksootiline riik ning mäed on mind alati paelunud (ma isegi ei lase end enda kõrgusekartusel sellest häirida). Kindlasti tahaks käia ka Antarktikas – seda seletada on raske, kuid midagi on selle mandri juures nii paeluvat, et kutsub mind sinna. Võib-olla on see tingitud soovist käia maailma lõpus.
Kui Olümpiamängudel oleks esindatud ükskõik milline spordiala, siis mis oleks see, milles võidaksid kindlasti kuldmedali?
Ma võidaksin kuldmedali asjade/tegevuste edasi lükkamisest 😀 Kui ma ei ole end kokkuvõtvas meeleolus, siis ma võin uskumatult palju asju/tegevusi edasi lükata, nt õhtune hambapesu või pesema minek.
Mis on need väikesed „asjad“, mis su päeva paremaks teevad?
Tass kohvi ja hommikune sookurgede laul.
Kes või mis on sulle inspiratsiooniks?
Meie tiimi liikmed.
Mis on sinu elu slogan/moto?
“Das Glück dieser Erde liegt auf dem Rücken der Pferde.” – Õnn siin ilmas lasub hobuste selgadel.
Huvitavat lugemist veel: