Võrtsjärvel aerutamas

Lahe uusi kohti avastada. Iial ei tea, mida põnevat ja huvitavat võib näha ja kuulda. 

Minule oli seekordseks uueks kohaks Valma. Valma on väike küla Võrtsjärve loodenurgas. Bert teatas, et oli  siin "vanasti" käinud angerjat ostmas. Sildid teeääres teatasid, et angerjat saab praegugi osta. Külas oli tavalisest Eesti külast rohkem puhkemajasid ja sääski, Võrtsjärv, meelitaja.

Matk algas kell 9 hommikul. Loodusest kostsid hommikused helid. Linnud laulsid kõvemini kui keskpäeval, putukad sumisesid ja sääsed olid valusalt platsis. Ainult inimesed olid hommikuselt unesoojased ja hiiglama rahulikud.

Järvel oli värske tuul.  Ees laius suur ja lai veeväli. Eemal roostikus puhus hüüp pudelisse. Kalakajakad askeldasid sealsamas lähedal. Järvelt kostus pidevalt tumedat paadiplõdinat. Kuid kalapaate nägime väga lähedalt vaid korra.

Tänasilma jõe suudmest sõitsime vastuvoolu. Oiu silla alt läbi. Bert pajatas lugusi ajast, kui ta koos Ericu ja Mihkliga samal jõel sõitsid. Sõitsid ümber Eesti kajakiga. Eric kirjutab sellest siin.

Jõgel oli lahe sõita. Jõgi keerutas ja iga uue kurvi taga oli midagi uut. Silma hakkasid kollased võhumõõgad ja varemeterohi. Lindudest teatas karmiinleevike, et keegi on järjekordne idioot. Kobras oli oma kodu teinud jõekäärule. Süüa tal siin luhas küllaga.

Tagasiaerutamine oli sport. Tüdrukud jõudsid esimesena.

Teele ettejäänud värviküllased taimed .