8. päev – puhkepäev Tartus

Vahelduseks Ericu igaõhtustele reisikirjadele kuuluvad seekord avaldamisele Mihkli ülestunnistus ja Berdi mõtted esimeset nädalast.

Mihkli ülestunnistus esimesest nädalast.

Kui kõik ausalt ära rääkida siis tuleks alustada sellest, kuidas me Pärnust retke alustasime. Retke alustades olid ootused ja lootused väga kõrgeks kruvitud ning kõik tundus olevat kerge ja lihtne. Esimesed kärestikud Pärnu jõel tõid aga mõistuse kibekähku tagasi maapeale. Selge oli see, et retk ei saa olema lihtne. Selle tõestuseks olid ees ootamas veel puurägastikud ja kiirevooluline Raudna ülemjooks. Ühel hetkel sai nii endale kui ka poistele lubatud, et kui Viljandini kõik sujub ja vastu pean, siis retke pean igal juhul lõpetama. Loodame siis kõike paremat. Seoses sellega oli Viljandisse jõudmine täielik fiiling. Üks suur samm retkest sai ära tehtud. Jessss! Tänassilma ja Emajõe peal tundus sõit juba varasemaga lust ja lillepidu. Kuid siiski laupäeva õhtul Tartu jõudes olin ikka juba päris läbi. Nagu me kõik. Kuid kogu seikluse jooksul on tuju taevas olnud ja morjendada pole suutnud seda veel mitte miski.

P.s. Villid millest Eric kirjutas on paranenud ja rohkem ei peaks keegi selle pärast muretsema;)

Mihkel

Berdi mõtteid esimesest nädalast.

Ekspeditsiooni start Pärnust kujunes ootamatult suurejooneliseks. Üldine tähelepanu tõstis minu jaoks veelgi pinget ja muretsemisest selle üle, kas kõik ikka õnnestub nii nagu plaanitud. Vahetult enne algust ütlesid meile paljud, et sõidame valet pidi ja hoiatasid Raudna eest. Seetõttu oli Viljandisse jõudmine minu jaoks tõeline kergendus. Kuigi vastuvoolu osa kõige raskem päev oli minu hinnangul hoopis Kõrsa ja Jõesuu vaheline kärestike läbimine. Laupäevane 70 km oli muidugi liiga palju, edaspidi püüame nii pikki päevi mitte teha. Nüüd Tartus olles kalduvad mõtted juba merele ja eesootavatele tuultele, õnneks lubab ilmaprognoos Peipsi ajal nõrka tuult, kuigi vastu. Üldiselt on ajakava suhteliselt pingeline ja algselt plaanitud juttudeks kohalikest oludest ei ole aega ja energiat jätkunud. Õhtuks on selline väsimus peal, et peale söömist kohe magama. Aga meeskond on väga hea, mingisuguseid lahkhelisid pole olnud ja läbisaamine on suurepärane. Lühemaid etappe läbivad mehed toovad värskust ja vaheldust. Kaupsiga näiteks pole vist mitu aastat koos pikemal matka käinud, selleks oli vaja siis ümber Eesti sõita, et vanade sõpradega koos matkata…

OK, kell juba palju ja homme ees filmimine ja seejärel palju aerutamist, õhtul telgime juba Peipsi kaldal, järgmine kord plaanin Narvas sõna võtta.