12. päev – Narva jõel

Tänane hommik algas kenasti. Päike paistis ja sulatas öösel tekkinud kerget jääkirmet.

Aga enne kui tänasest kirjutama hakkan, räägiks ühest hilisõhtusest atraktsioonist mida Peipsi põhjarannal nägime.

Nimelt umbes 8 paiku õhtul nägime, et järv oli väikseid kalapaate täis – kalurid lasid võrke vette. Natukese aja pärast tuli kaugusest kiirpaat. See suundus ühe rannast kõige kaugemal oleva kaluri poole. Asi poleks mainimist väärt, kui teised kalurid oma paatides ei oleks hakanud paaniliselt kalda poole sõudma. Tõmbasid sõna otseses mõttes nagu Jüri Jaansonid. Nii kui kaldale said haarasid asjad ja metsa. Kümnekonna minuti pärast oli järv tühi. Jäänud oli vaid kiirpaat koos selle kõige kaugemal asuva kaluriga. Hommikul kordus sama etendus uuesti. Ei teagi mis täpselt toimus, aga ise arvame, et piirivalve käis kalastuslubasid kontrollimas. Tundub, et luba puudus kõigil.

Nüüd tänasest päevast. Suur osa päevast pidi mööduma ja möödus täna Eesti– Vene piirijõel Narva jõel. Lootsime jõuda Narva, kuid hetkel oleme jäänud laagrisse Narva veehoidla algusesse. Oleme umbes 10 kilomeetri kaugusel Narvast, üksikul soosaarel. Pinda on täpselt telgi püstitamiseks ja priimuse mahapanemiseks. Nagu öeldud algas hommik ilusti, kuid eilne ületus oli kõigil nii kõvasti kontides, et aerutamine täna väga reibas ei olnud. Siiski tõmbasime 10 km Peipsi järvel ja lisaks veel 40 km Narva jõge – korralik päev, kuid mitte päris see mis lootsime. Aerutada oli raske, energiapuudus oli meeletu. Kuigi ilm on üsna soe, tundus vahepeal, et ei olegi võimalik sooja saada. Lõunagi tegime suhteliselt hilja. Minu enda jaoks üks raskemaid aerutamispäevi.

Peipsi järve kallast mööda Narva jõe alguseni aerutades oli lausa füüsiliselt tunda kuidas Vene piir lähemale tuleb. Nüüd õhtul see enam erilisi emotsioone esile ei kutsu.

Tegime esimese peatuse Vasknarvas, kus esitasime ka Narva jõel liiklemise load. Teine peatus Gorodenkas. See oli lihtsalt selline seljasirutuspeatus, aga käisime vaatamas ka renoveeritavat tanki ja teisigi relvi. Gorodenka piirivalvekordon on üsna tuntud oma relvakollektsiooni poolest. Klubi Otsing on need mere-, raba- ja maapõhjast välja otsinud ja korda teinud.

Lõunapeatus oli ühel Narva jõe arvukatest väikesaartest. Suurem osa saari Narva jões kuuluvad Eestile. Lõunaks söödud Maakera seenesupp ja ohtralt sokolaadi aitas nullilähedale langenud energiataseme jälle talutavaks tõsta.

Narva jõge aerutades on piirivalvuritega suhtlemine üsna tihe. Eesti piirivalve on jõe ääres nähtav ning meie reisist on nad kah väga hästi informeeritud olnud. Vene piirivalvest ei ole seal kaldal ausalt öeldes ühtegi märki. Tekib küsimus, kas nad üldse oma läänepiiri valvata viitsivad. Arvatavasti siiski valvavad ja seepärast püsime jõe läänekalda lähedal. Jõel on kalamehi, kuid kõik on Vene paadid. Eestis on jõel kalastamine väidetavalt praegu keelatud. Nii notivadki Vene kalurid kudevat haugi ilma igasuguse konkurentsita.

Omaette vaatamisväärsuseks Narva jõel on suvilarajoonid. Ühte sellisesse keerasime ka sisse. Berdile tulid vanemad külla ja nendega kokkusaamiskohta otsides seiklesime suvilarajooni kraavides. Maa on sellises suvituskohas kõrges hinnas, sest maja on majas kinni ja paar meetrit uksest algab vesi. Kallast on proovinud igaüks kindlustada kättejuhtuvate vahenditega. Sürr keskkond. Tegelikult on ala ülisoostunud. Kohalikelt saadud info põhjal ujutati ala üle 1953. aastal Narva hüdroelektrijaama ehitamisega ja Narva veehoidla tekitamisega. Vee alla jäi maju ja metsi. Netist leiab selle kohta arvatavasti rohkemgi infot, aga sellised kõrvalepõiked muidu igavalt Narva jõelt on päris kiftid.

Siis veel põhjustest miks ikka plaanist maas oleme. Esiteks sõitsime vist eilse ületusega ennast natuke kinni. Teiseks mäletasime Berdiga mõlemad Narva jõge kiiremavoolulisena – tegelikkuses on kiirem vool vaid jõe esimesel kolmandikul. Kolmandaks kulutasime kõvasti aega ära süstadega suvilarajoonis seigeldes.

Siiski homme plaanime graafikusse jõuda. Kõigepealt aerutame üle Narva veehoidla, seejärel veame süstad ratastel läbi Narva, käime poes, otsime laadimisvõimalusi telefonidele ja aerutame Narva-Jõesuusse välja. Kui seda jõuame oleme graafikus tagasi.