11. päev – matka pikim ületus tehtud

Eilset mahajäämist tagasi tehes sooritasime täna pikima ületuse – 45 kilomeetrit

ühtejutti. Jääväljad on seljataha jäetud ja tuult pole päeva jooksul olnud kordagi. Järv on peegelsile.

Praegu oleme laagripaigas Smolnitsa lähedal. Peipsi ilusale liivarannale panime laagri püsti. Siit Vasknarva on 8 km mööda kallast aerutamist. Niipalju oleme veel üldisest graafikust maas. Homme õhtuks plaanime siiski vastavalt plaanile graafikusse jõuda.

Nüüd siis natuke meie tänasest ületusest. Eile jäime laagrisse Kodavere kanti. Tuul oli üsna tugev ja õhtuläbi sadas vihma. Kell kuus hommikul ärgates oli vihmasadu lakanud ning puhus vaid nõrk tuul. Otsustasime aerutada Kodaverelt Kauksi randa. See oleks teinud otseületuseks 33 kilomeetrit. Esialgne plaan oli aerutada üle ja siis hakata mööda põhjakallast idasse liikuma. Kuna ilm oli hea siis korrigeerisime pärast 10 km läbimist kurssi Remniku suunas. Sel hetkel näitas GPS seade Kauksisse 24 ja Remnikule 33 km. Järv oli peegelsile ning nähtavus tugeva udu tõttu alla paarisaja meetri. Veel kümmekonna kilomeetri läbimise järel otsustasime veelgi kurssi korrigeerida. Nüüd juba Smolnitsa peale. Kokku tuli aerutamisdistantsiks 45 kilomeetrit ilma maapeatuseta. Tulemus, mida me vähemalt plaani kohaselt sellel matkal ei ületa. Kogu see kursside muutmine viis meid Vene piirile üsna lähedale. Samas olime kogu aeg kindlad, et püsime Eesti poolel, sest jälgisime kaarti ja GPSi üsna pingsalt.

Me ei aerutanud siiski ühtejutti. Iga 30 minutise aerutamisotsa kohta tegime 5-minutilise peatuse. Kuna oli vaikne, siis saime aimu ka paadi liikumiskiirustest – Reval liigub mõnusalt rahulikult tõmmates umbes 7 km tunnis. Mõtlen siin matkatempot. Eks profid tea ise kui kiiresti nemad aerutavad. 45 kilomeetrit aerutamist võttis aega peaaegu 8 tundi ja vähemalt 5 tunni jooksul ei olnud näha muud kui kaaslasi ja udu. Aeg ajalt kostus kaugusest paadihääli, kuid me ei näinud kedagi. Tõenäoliselt ei nähtud meidki. Udu ja hall taevas sulasid järvega ühte ja mööda siledat vett esimesena aerutades oli üsna sürr tunne.

Ma ise julgen tänast marsruuti pidada selle matka üheks riskantsemaks. Kuigi jääd näha ei olnud, oli vee temperatuur ikkagi vaid 2-3 kraadi ringis. Õhutemperatuuriks näitas kraadiklaas 5-6 kraadi. Oleme varem pikki ületusi teinud (Tallinn-Helsingi ja Vaindloo-Mohni näiteks), aga mitte kunagi nii vara kevadel. Võimalik ilmamuutus ja väga külm vesi teevad sellise ületuse ääretult riskantseks. Kuigi kasutame Hiko kuivi ja poolkuivi ülikondi, on ümberminemise puhul olukord koheselt väga kriitiline. Täna risk tasus ennast.

Õhtuks sõime Maakera Taipei kanakastet ja läheme vara magama. Homme plaanime Narva välja jõuda.

See veel kah, et siin on metsavahel alles lumi maas! Prrrrrr…