Viisime Fatbike-d saarele

Ühel hea päeval tuli hirmus isu üheks seikluseks ja matkaks. Pisut nõu peetud ja asja arutatud, sai plaan paika. Otsustasime vahelduse mõttes maismaa suuna asemel vaadata mere poole ja nii jäi meile ette Aegna saar. Aegna, mis ajalool ja looduse poolest nii põnev, oli just parasjagu kaugel (loe praamisõidu kaugusel) aga samas nii lähedal (loe Kesklinn:)).  Mõtlesime siis seekordseks plaaniks ajada taas välja meie paksurattalised ja tahtsime lausa saunagi kaasa võtta, kuid selle viimase plaani otsustasime seekord lõpuks ikkagi edasi lükata. Igatahes kui ajagraafik paigas ja plaanid kooskõlastatud pakkisime asjad ja suundusime sadama poole. Just niisama lihtsalt, kuna kipub ikka nii olema, et need kõige spontaalsemad plaanid on just need kõige paremad.

Nobedalt ja napilt jooksime praamile ja oligi meie retk alanud. Seda ei pidanud kahetsema, juba enne saarele jõudmist pakkus meile silmarõõmu ilusa ilmaga “kilukarbi vaade” Tallinna linnale. Ja ka siis, kui meie jalg puutus Aegna pinda, ei olnud olukord muutunud. Inimesed olid toredad, loodus kaunis ja ilm hea. Loodus ja sealsed matkarajad olid selle paksurattalisega rännates lausa nii mõnusad, et esimesed 3 kilomeetrit me lausa unustasime vaatamisväärsustega tutvuda.

Kui aga esimene ramm sai läbi ja ujumise paus kah tehtud, siis hakkasime alles asja mõistusega võtma ja vaatama kuhu selle saare arvukad rajad meid juhatada võivad ja mida seal näha võib.

Ühelt rajalt teisele põigates õnnestus meil üle vaadata kõik liivased rannajooned kui ka peaaegu kõik vanad rannakaitse patareid. Aegna on sellesmõttes põnev koht, et seal on pea kõigile midagi huvitavat. Militaarhuvilisest looduslapseni, ajaloolasest kuni lihtsa lapseni, kõik leiavad sealt midagi omale meelepärast. Ja see, kes jonnib, see saab istuda sadamas kohvikus, süüa jäätist ja lihtsalt vaadata mööda sõitvaid laevasid. Õhtuks, siis kui ringid tehtud, on randades mõnusad grillimisplatsid koos vetsudega, nii, et ka telkimine sooja ilma puhul on pigem nauding, kui mure.

Hommikul veel viimane võimalus mõned ägedad kohad üle vaadata ja juba kutsubki hommikune praam meid tagasi mandrile. Pealeminekuga veel isegi viivitatakse ja vesteldakse kohalikega juttu, kuna lihtsalt nii mõnus on rutiinist välja saada ja veereda fatbike-dega mööda ilusaid loodusradasid ja sirutada oma varbaid soojas rannaliivas. Praamil olles vaatad veel tagasi ja kõlgutad vaikselt mõtet, et millal võiks siia tagasi tulla.

Kui tahad ka proovida fatbike rattaga sõitmist, siis tule uuri meie plaanilisi matkasid siit!

Väntamiseni!

 Karol