Viigerhülge aastaplaan

Viigerhülged on maailma arvukaim hülgeliik, keda elab arktilistes vetes miljoneid. Läänemere viiger on siia jäänud jääaja järgsest perioodist. Ajast mil Balti meri oli Põhja-Jäämerega ühendatud. Läänemere viigerhüljes (Phoca hispida botnica) on maailma väikseim hülglane, kelle arvukust hinnatakse täna umbes 6000-le. Võrreldes teise Eesti vetes elava hülgeliigi, hallhülgega, on viiger varjatuma ja üksildasema eluviisiga. Viigrit on hallhülgest kerge eristada. Kui meie viigri keskmine pikkus on 130-150 cm ja kaal 50-60kg, siis kolme meetri pikkune isane „hall“ võib kaaluda üle 300 kg. Veest välja vaatav viigerhüljes oma lühikese ja ümara koonuga meenutab kassi ning jätab kena mulje. Halli pikk koon sarnaneb rohkem hobuse omaga ja selle „kenadus“ jäägu igaühe enda otsustada.

Läbi 2010 aasta toome iga kuu lühikirjeldusena ära mis viigri elus toimub. Teksti on koostanud Ivar Jüssi ja Bert Rähni.